Skip to main content

1827 Foarfaale | Tou Waareld keemen | Stuurwen | Navigationsmenü

19. Jierhunnert


癸戌 – 甲亥












1827




Uut Wikipedia






Zur Navigation springen
Zur Suche springen







Jierhunnert:

18. Jierhunnert · 19. Jierhunnert · 20. Jierhunnert

Jier:

< · 1825 · 1826 · 1827 · 1828 · 1829 · >


























Calendar-nl.pngKalännere


Gregorioansken Kalänner
1827
MDCCCXXVII

ab urbe condita
2580

Armeensken Kalänner
1276

ԹՎ ՌՄՀԶ



Chineesken Kalänner
4523 – 4524

癸戌 – 甲亥



Äthiopisken Kalänner
1819 –1820

Hebräisken Kalänner
5587 – 5588

Hindu-Kalännere

- Vikram Samvat
1882 – 1883
- Shaka Samvat
1749 – 1750
- Kali Yuga
4928 – 4929

Iroansken Kalänner
1205 –1206

Islamisken Kalänner
1243 –1243


Foarfaale |



  • 13. Februoar: In ju Enzyklika Quanta laetitia struktuuriert Poapst Leo XII. ju Roomsk-katoolske Säärke in Skotlound näi.


  • 5. Moai: As Freerk August I. stäärft, wäd sin Bruur Anton die näie Köönich fon Saksen.


  • 30. Juni: Zarafa, ju eerste Giraffe fon ju näiere Tied in Europa, roaket Paris.


  • 4. September: Turku, tou düsse Tied ju grootste Stääd fon Finlound, wäd truch aan grooten Bround bienaist heel un aal fernäild.


  • 20. Oktober: In ju Slacht fon Navarino roaket Griechenlound sien Uunouhongegaid fon't Osmoanske Riek


Tou Waareld keemen |



  • 23. Februoar: Raffaele Monaco La Valletta, italieensken Kurienkardinoal


  • 12. Juni: Johanna Spyri, Swaitser Skrieuwerske


Stuurwen |



  • 6. Januoar: Charlotte von Stein, Fjuundinne fon Schiller un Goethe


  • 5. Meerte: Pierre Simon Laplace, frantsöösken Mathematiker un Astronom


  • 5. Meerte: Alessandro Volta, italieensken Physiker


  • 5. Moai: Freerk August I., Köönich fon Saksen.


  • 26. Meerte: Ludwig van Beethoven, düütsken Komponist


  • 13. Dezember: Fabrizio Dionigi Ruffo, katoolsken Kardinoal




Fon "https://stq.wikipedia.org/w/index.php?title=1827&oldid=118049"










Navigationsmenü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.064","walltime":"0.081","ppvisitednodes":"value":695,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":16920,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":216,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":22,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":0,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 45.686 1 Foarloage:Jiersiede","100.00% 45.686 1 -total"," 54.64% 24.961 1 Foarloage:Kalänner"," 38.29% 17.492 1 Foarloage:Jierboks"," 12.75% 5.826 2 Foarloage:Jierhunnertboks/jierhunnert"," 12.06% 5.509 1 Foarloage:Jierboks/jier"," 9.54% 4.358 1 Foarloage:Romeinsk"," 9.09% 4.152 1 Foarloage:Armäniskkäl"," 2.87% 1.309 1 Foarloage:Jierboks/breedte"," 2.15% 0.983 1 Foarloage:Jierboks/bratte"],"cachereport":"origin":"mw1273","timestamp":"20190409085847","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"1827","url":"https://stq.wikipedia.org/wiki/1827","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q7008","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q7008","author":"@type":"Organization","name":"Autoren der Wikimedia-Projekte","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2012-05-25T15:21:12Z","dateModified":"2019-03-13T21:47:02Z"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":129,"wgHostname":"mw1242"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon