Skip to main content

Hadrianus Muud | Välislingid | NavigeerimismenüüKeiser Hadrianuse villa all oli kilomeetrite kaupa tunneleid orjadele

Vana-Rooma keisridVana-Rooma konsulidSündinud 76Surnud 138


24. jaanuar76Italica10. juuli138Vana-Rooma keiser11. augustist117Kreekas128132132Traianus100daaklastepartlaste108konsulPannooniasSüüriasArmeeniastMesopotaamiast122BritanniasSolway lahestTyneHadrianuse valliÜlem-GermaaniaReetiaDoonau121125Aafrikat128132132135juutideBar-KohbamarmoritHadrianuse villasthabetarmi










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Hadrianus




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search



Bust Hadrian Musei Capitolini MC817.jpg


Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.


Lisanimed, mida ta kandis (kasutas neid ainult Kreekas): Olympios (128), Panhellenios (132), Panionios (132). Tiitlid, millest ta keeldus: Optimus, Germanicus, Dacicus, Parthicus.


Hadrianuse eestkostja oli tema sugulane Traianus, kelle õe Marciana tütre Matidia tütre Sabinaga ta 100 abiellus. Hadrianus osales Traianuse juhtimisel sõjas daaklaste ja partlaste vastu, oli 108. konsul, siis asehaldur Pannoonias ja Süürias. Oma naise Plotina mõjul adopteeris Traianus surivoodil Hadrianuse ja määras ta enda järglaseks.


Hadrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. 122 alustati Britannias Solway lahest Tyne'i suudmeni kulgeva 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse valli ehitamist. Tugevdati Ülem-Germaania ja Reetia vahelist piirivööndit ning kindlustati Doonau piiri.


Hadrianus tegi pikki reise, mistõttu teda nimetati reisivaks keisriks. 121–125 külastas ta ida- ja lääneprovintse ning Aafrikat, 128–132 taas idaprovintse. 132–135 surus ta maha viimase suure juutide ülestõusu, mida juhtis Bar-Kohba.



Muud |


Kurioosumiks oli Hadrianuse lemmiku, kreeka nooruki Antinouse sisuliselt jumala staatusesse viimine pärast ta surma.


Hadrianus ehitas oma tarbeks villa (Villa Adriana itaalia keeles) Tivoli (Tibur) linna lähedale, mis on seniajani üks suurimaid villakomplekse (laiub ca 200 hektari peal). Oma elu lõpuaastatel valitses sealt ka impeeriumi. Hiljem kasutati kujusid ja marmorit Villa d'Este ehitamise jaoks, praegu on Hadrianuse villast järel ainult varemed.


Hadrianus oli Rooma keisritest esimene, kes kandis habet (ilmselt oma armi peitmiseks).





Eelnev:
Traianus

Vana-Rooma keiser
117–138
Järgnev:
Antoninus Pius


Välislingid |



  • Keiser Hadrianuse villa all oli kilomeetrite kaupa tunneleid orjadele, Delfi, 19. jaanuar 2014



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hadrianus&oldid=5139889"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.020","walltime":"0.030","ppvisitednodes":"value":73,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":342,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":118,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":2,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":0,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 7.268 1 -total"," 35.94% 2.612 1 Mall:Algus"," 33.28% 2.419 1 Mall:Lõpp"," 27.71% 2.014 1 Mall:Eelnev-järgnev"],"cachereport":"origin":"mw1328","timestamp":"20190410080129","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Hadrianus","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Hadrianus","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q1427","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q1427","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-10-25T21:16:12Z","dateModified":"2018-11-10T11:49:48Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d7/Bust_Hadrian_Musei_Capitolini_MC817.jpg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":179,"wgHostname":"mw1254"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon