Skip to main content

Kristall Vaata ka | Viited | Navigeerimismenüü"Tulnukad hüpermõõtmest"Crystals

Kristallid


aatomeisttahkeühikrakugadifraktsioonipildiskvaasikristalleainelkristallstruktuuritemperatuuristsüsinikraudkvartspolümorfismiksIdeaalsessoojusliikumisemonokristallikspolükristallilisest kehastkorrapärase hulktahukamehaanilisteelektrilistefüüsikalisteanisotroopsedsulamidtahkudegakristallvormidsüngooniapunktigrupistmagnetilisioptilisisüsinikugrafiitelastsusanisotroopiaksElektronidetsooniteooriasoojuslikkeVääriskividpoolvääriskividehtekividkõvaduseiluvärvusePooljuhidkristallograafia










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Kristall




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search





Kvartsi monokristallid.





Püriidi polükristall.





Berülli kristall.





Vaskvitrioli ja silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud.





Valkude kristallid.


Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.


Laiendatud definitsiooni kohaselt on kristall aine, mis ilmutab difraktsioonipildis teravaid maksimume ehk milles esineb kaugkorrastatus. See võimaldab kristalli mõiste all käsitleda ka kvaasikristalle.[1]


Sageli on ainel kindel kristalliline struktuur, kuid pole haruldane, et ainel on mitu võimalikku kristallstruktuuri ja see, missuguses aine neist on, sõltub keskkonna temperatuurist. Leidub niisuguseidki aineid (näiteks süsinik, raud ja kvarts), millel samal temperatuuril võib olla mitu kristallstruktuuri. Seda nimetatakse polümorfismiks.[2]


Kristalli osakeste tihedust iseloomustab koordinatsiooniarv, mis näitab, kui mitu lühimat osakest igal osakesel on.[2]


Kristallstruktuuri püsivus on tingitud osakestevahelisest seosest. Selle järgi eristatakse nelja liiki kristalle.


  • Aatomkristalli osakesi ühendab kovalentne side. Niisugused on näiteks teemandi, räni ja germaaniumi kristallid.

  • Ioonkristalli osakesi ühendab ioonside. Niisugused on näiteks halogeniidide, metallide oksiidide, sulfiidide ja karbiidide kristallid.

  • Metallkristallid koosnevad positiivsetest ioonidest, mida omavahel seovad elektrongaasi moodustavad juhtivuselektronid. Niisugused on näiteks vase, alumiiniumi ja naatriumi kristallid.

  • Molekulkristallide püsimise tagavad molekulide vahelised nõrgad tõmbejõud ehk van der Waalsi jõud. Niisugused on näiteks väärisgaaside ja paljude orgaaniliste ühendite kristallid. Molekulkristallide omaette rühma moodustavad vesiniksidemega kristallid. Niisugused on näiteks jää ja vesinikfluoriidi kristallid.[2]

Ideaalses kristallis on osakeste paigutus rangelt korrapärane. Reaalsetes kristallides see nii ei ole soojusliikumise ja kristallivõre defektide tõttu. Ühtse kristallivõrega terviklikku kristalli nimetatakse monokristalliks erinevalt polükristallilisest kehast, mis koosneb üksteise suhtes suvaliselt orienteeritud monokristalliteradest. Monokristallid võivad olla korrapärase hulktahuka kujulised ning mehaaniliste, elektriliste ja teiste füüsikaliste omaduste suhtes anisotroopsed. Tehnikas kasutatavad kristallid ja sulamid on harilikult polükristallilised ning nende omadusi saab muuta mehaanilise ja termilise töötlemisega.[2]


Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad 32 punktigrupist.


Kristallide struktuur mõjutab aine mehaanilisi, elektrilisi, magnetilisi, optilisi ja muid omadusi[2]. Polümorfsetel ainetel võivad eri kristallstruktuuride omadused väga suurel määral erineda, näiteks süsiniku vorm teemant on üks kõige kõvemaid teadaolevaid aineid, aga teine vorm grafiit on eriliselt pehme aine. Isegi ideaalse kristallstruktuuriga aine omadused, näiteks läbipaistvus ja elastsus, võivad eri suundades erinevad olla ning seda nimetatakse anisotroopiaks[3].


Elektronide liikumist kristallivõre perioodilises väljas kirjeldab tsooniteooria. See seletab tahkete ainete elektrilisi, optilisi, mehaanilisi ning osaliselt ka soojuslikke ja magnetilisi omadusi, mis tulenevad valentselektronidest.[4]


Vääriskivid, poolvääriskivid ja ehtekivid on tavaliselt kristallid. Need on väärtuslikud kõvaduse ja ilu, sageli ka värvuse tõttu.[5]


Pooljuhid on enamasti kristalsed ained.[6]


Kristallide uurimisega tegeleb kristallograafia.



Vaata ka |


  • Kristallisatsioon

  • Kristallmälu


Viited |




  1. Jaak Kikas: "Tulnukad hüpermõõtmest" Horisont, 6/11


  2. 2,02,12,22,32,4 Tehnikaleksikon, lk. 235


  3. Tehnikaleksikon, lk. 25


  4. Tehnikaleksikon, lk. 533


  5. Tehnikaleksikon, lk. 591


  6. Tehnikaleksikon, lk. 387



.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em





Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kristall&oldid=4911964"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.108","walltime":"0.135","ppvisitednodes":"value":259,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":1971,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":134,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":8,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":3052,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 57.468 1 -total"," 78.34% 45.018 1 Mall:Commons"," 72.01% 41.380 1 Mall:Sõsarprojekt"," 63.91% 36.726 1 Mall:Äärekast"," 21.50% 12.357 1 Mall:Viited"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.018","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":554378,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1318","timestamp":"20190330113016","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Kristall","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Kristall","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q43533","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q43533","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2005-12-18T15:20:47Z","dateModified":"2018-02-14T08:43:33Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/00026_40_mm_quartz.jpg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":118,"wgHostname":"mw1272"););

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager