Skip to main content

Paber Sisukord Ajalugu | Vaata ka | Viited | Navigeerimismenüü11. märtsil 105 esitleti Hiinas paberitRäpina paberivabriku ajaluguPaber

Paber


vanakreekapapüürus-lõikheintaimsetest kiududestmaterjalkirjutusmaterjalinakirjutamiseltrükkimiselprintimiselpakkematerjalinapakkimiselpakkepaberpappkartongtualettpaberinatapeettselluloosistlinasestkiududest11. märtsil105HiinasEuroopaspapüürusepärgamendisavitahvlidsiidiHiinaCai Lunsiidistkanepist1. sajandit4. sajandilkanepikiudelinadžuutibambustmooruspuupuuvillaseidriisinisuõlgiuhmritesliimidegaKoreasseJaapanisseTiibetiBirmaNepaliIndiasse8. sajandiSamarkandisBagdadiDamaskusesseEgiptusesse1056HispaaniasXativas1270. aastatelItaalias18. sajandinikanepikiudelubjalahusesželatiinpärgamenditrükikunstiHollandisNicholas Louis RoberttselluloosikiudkampolialumiiniumsulfaadigakloorigaRäpinaKundas










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Paber




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em





Paberilehtede virn


Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).


Paberit on suhteliselt odav toota. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest.




Sisukord





  • 1 Ajalugu

    • 1.1 Paberivalmistamine Hiinas


    • 1.2 Paberivalmistamine Euroopas


    • 1.3 Tänapäevase paberitootmise algus 19. sajandil



  • 2 Vaata ka


  • 3 Viited




Ajalugu |


Paberi ajalugu ulatub 3. sajandisse eKr Egiptuses.[viide?] Paber leiutati 11. märtsil 105[1]Hiinas kirjutusmaterjalina. Hiljem võeti see kasutusele ka Euroopas. Paber tõrjus kirjutusmaterjalina peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, sest on nendest vastupidavam, kergem ja käepärasem.


Sõna "paber" on tulnud kreeka keelest, kui kreeklased said valesti aru egiptlaste papüürusest.[viide?]



Paberivalmistamine Hiinas |


Tänapäeval kasutatava paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Cai Lun 105. aastal. Varasema, siidist ja kanepist valmistatud paberi arheoloogilised leiud vähemalt 200 aastat eKr on selle legendi ümber lükanud. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ja alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Birma ning Nepali Indiasse.



Paberivalmistamine Euroopas |


Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8. sajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamisoskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse. Juba aastast 1056 on teada paberiveski olemasolust Hispaanias Xativas. 1270. aastatel rajati esimene paberiveski Itaalias.


Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud, lisati ka kanepikiude. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ja valgendati päikese käes. Seejärel kuhjati kaltsud kokku ja jäeti keldrisse lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsude määndamise järel purustati need veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelu. Sõelalt võetud paberileht asetati niiskele vildile. Hunnik paberilehti vaheldumisi viltidega asetati pressi, kus liigne vesi välja suruti. Seejärel võeti vildid ära ja paberilehed pressiti uuesti väikese surve all. Paberipoognad kuivatati harilikult paberiveski pööningul. Kirjapaber liimistati enne kuivamist loomse liimiga (želatiin), mis võeti kasutusele 1380. aastatel. Paberi valmistamisel osales vähemalt kolm töölist. Kolme töölise päevatoodanguks oli 700–800 lehte paberit.


Alates 14. sajandist hakkas nõudlus kirjutusmaterjali järele kiiresti tõusma ja paber kui tunduvalt odavamalt toodetav materjal tõrjus aegamisi pärgamendi välja. Paberi laialdasele kasutuselevõtule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel. Üha suurenev trükitavate raamatute hulk nõudis paberitootmise tehnoloogia täiustamist. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmist ja aitas toorainet kokku hoida.



Tänapäevase paberitootmise algus 19. sajandil |


Moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval, kujunes välja 19. sajandil. 1799. aastal patenteeris prantslane Nicholas Louis Robert paberivalmistamise masina. Roberti masinas ammutati paberimass pidevalt liikuvale lindikujulisele sõelale, nii et formeerus paberilint. Vee väljapressimiseks kasutati valtse. Paberitootmismasinate laialdane levik algas 1830. aastatel. Juba 18. sajandil oli tehtud palju eksperimente, et leida uut toorainet paberitööstusele. Alles 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter tööstuslikult sobiva lahenduse, mis võimaldas puidu kasutuselevõtu paberi toorainena. Puitmassi lisamine muutis paberi tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal ka omadustelt märksa halvemaks. Parema kvaliteediga paberi saamiseks tuli lisaained (ligniin ja hemitselluloosid) mingi keemilise menetluse abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud. Esimeseks selliseks meetodiks oli inglise keemikute H. Burgessi ja C. Watti poolt 1851. aastal leiutatud soodaprotsess. Sellele järgnesid 1866. aastal sulfitprotsessi ja 1884. aastal sulfaatprotsessi kasutuselevõtt. 1830. aastatel võeti kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1851. aastal võeti kasutusele ka paberi pleegitamine klooriga.


Räpina paberivabriku ajalugu.[2]


Kundas asuv haavapuitmassi tehas AS Estonian Cell alustas tootmist 2006. aasta aprillis.



Vaata ka |


  • Jaapani paber

  • kaltsupaber

  • käsitsipaber

  • papüürus

  • pärgament

  • paberiveski

  • paberivabrik

  • termopaber

  • tohtkiri


Viited |




  1. ↑ 11. märtsil 105 esitleti Hiinas paberit, ERR, 11. märts 2014


  2. ↑ Räpina paberivabriku ajalugu



.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em





Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paber&oldid=5225386"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.188","walltime":"0.235","ppvisitednodes":"value":393,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":9660,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":246,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":10,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":5914,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 183.858 1 -total"," 63.23% 116.250 1 Mall:Keeletoimeta"," 46.19% 84.919 2 Mall:Ambox"," 17.76% 32.661 1 Mall:Commons_category"," 15.03% 27.638 1 Mall:Commons"," 13.57% 24.943 1 Mall:Sõsarprojekt"," 11.40% 20.964 1 Mall:Äärekast"," 5.28% 9.713 1 Mall:ToimetaAeg"," 3.27% 6.010 1 Mall:Viited"," 1.29% 2.365 2 Mall:Lisa_viide"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.081","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1017023,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1337","timestamp":"20190403063639","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":118,"wgHostname":"mw1275"););
-

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Image
Städer i Lillpolens vojvodskapStadskommuner i Lillpolens vojvodskap stadPolenKatowiceKraków2006kronlandetGalizienSołasWeichselösterrikarepreussareAuschwitzZatorpiastiska kungahusettyska förbundetkoncentrationslägretAuschwitzandra världskrigetförintelselägerFörintelsenmuseumOświęcims synagoga Koordinater: 50°2′18″N 19°13′17″Ö  /  50.03833°N 19.22139°Ö  / 50.03833; 19.22139 Oświęcim Från Wikipedia Hoppa till navigering Hoppa till sök .mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;color:black;margin:.5em 0 .5em 1em;padding:.2em;float:right;clear:right;width:22em;text-align:left;font-size:88%;line-height:1.6em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;padding:0 .2em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:larger.mw-parser-output .inf...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager

Image
What LEGO pieces have "real-world" functionality? Why does tar appear to skip file contents when output file is /dev/null? Passing functions in C++ What computer would be fastest for Mathematica Home Edition? Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How do you clear the ApexPages.getMessages() collection in a test? Strange behaviour of Check Is it possible to ask for a hotel room without minibar/extra services? Is 1 ppb equal to 1 μg/kg? The following signatures were invalid: EXPKEYSIG 1397BC53640DB551 Stopping real property loss from eroding embankment If I can make up priors, why can't I make up posteriors? What are the performance impacts of 'functional' Rust? Is above average number of years spent on PhD considered a red flag in future academia or industry positions? When is phishing education going too far? Need a suitable toxic chemical for a murder plot in my novel How do I automatically answer y in b...
Read more