Sulamine Vaata ka | Navigeerimismenüü
Füüsika
faasiprotsesstahkevedelikukstahkuminekülmumineTemperatuurisulamistemperatuurikstahkumineenergiatfunktsioonileTermodünaamiliseltGibbsi vabaenergiaentroopiasentalpiasrõhkude
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Sulamine
Jump to navigation
Jump to search
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks.
Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine)
Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.
Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile
- ΔQ=λ⋅mdisplaystyle Delta Q=lambda cdot m
- kus ΔQdisplaystyle mathbf Delta Q on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J
λdisplaystyle mathbf lambda on aine sulamissoojus J/kg
m on aine mass kg
Termodünaamiliselt on sulamishetkel Gibbsi vabaenergia muut (ΔGdisplaystyle Delta G) null, kuna toimub kasv aine entroopias ja entalpias.
ΔS=ΔHTdisplaystyle Delta S=frac Delta HT
Sellest hoolimata toimub sulamine seetõttu, et tekkiva vedeliku vabaenergia on väiksem kui tahke oleku vabaenergia. Sulamine ja tahkumine toimub erinevate rõhkude korral erinevatel temperatuuridel.
Vaata ka |
- Sulamissoojus
Kategooria:
- Füüsika
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.108","walltime":"0.159","ppvisitednodes":"value":119,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":3192,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":0,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":6,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2419,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 115.772 1 Mall:Toimeta","100.00% 115.772 1 -total"," 71.20% 82.426 1 Mall:Ambox"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.063","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":777106,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1296","timestamp":"20190403063550","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":87,"wgHostname":"mw1239"););