Skip to main content

Jäätmed Sisukord Jäätmete liigid | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüJäätmeseadusPrügist elekter ja soojus või haigusedJäätmetekke vähendamineReisile prügiga: kuhu rändab banaanikoor pärast prügikasti viskamist?

Multi tool use
Multi tool use

Jäätmed


inimtegevusesJäätmeseadusevaldajaaineringesbiosfäärisorgaaniliste ainetenaorganismidenabioloogilistelagundajateinimenekeskkondasaastavadmaterjaleTeadusetehnikavalgustusajastultööstuseinimpopulatsiooniglobaalsetest probleemidestkliima soojenemistolmejäätmeidkompostimiselsoojuselektrijaamade










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Jäätmed




Allikas: Vikipeedia

(Ümber suunatud leheküljelt Prügi)





Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit Prügi (perekonnanimi)

.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em

Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid[1]. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.[2]


Looduslikus aineringes, jäätmeprobleemi pole, sest kõik see, mis biosfääris orgaaniliste ainetena, organismidena tekib ka lagundatakse bioloogiliste lagundajate poolt. Vaid inimene oma aktiivselt keskkonda muutva tegevusega toodab jäätmeid, mis loodust saastavad ja reostavad. Inimene muudab ümbritsevat keskkonda, näiteks luues materjale, mis lagunevad looduses väga kaua. Teaduse ja tehnika revolutsioon valgustusajastul tõi kaasa tööstuse arengu ja inimpopulatsiooni pIahvatusliku suurenemise. Enne seda aega oli jäätmete probleem, looduse saastamine suhteliselt väike. Jäätmed on inimtsivilisatsiooni, selle progressi pahupool, üks globaalsetest probleemidest. Õnneks seda probleemi teadvustatakse ja püütakse leida lahendusi rahvusvahelisel tasemel kokkulepeid sõlmides. Näiteks Pariisi kliimakonverents võttis vastu otsused, mis püüavad pidurdada tööstuse poolt põhjustatud kliima soojenemist.[viide?]


Inimtegevuse jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Jäätmeid saab teatud juhtudel kasutada soojuselektrijaamade kütusena.[3]




Sisukord





  • 1 Jäätmete liigid


  • 2 Vaata ka


  • 3 Viited


  • 4 Välislingid




Jäätmete liigid |


Jäätmeseaduse kohaselt jagunevad jäätmed järgmiselt[2]:



  • Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

  • Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

  • Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

  • Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed:
  1. aia- ja haljastusjäätmed;

  2. kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;

  3. toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed punktis 2 nimetatud jäätmetega.


  • Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms.

  • Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.


Vaata ka |


  • heitmed

  • jäätmekategooriad

  • jäätmekäitluskoht

  • jäätmemajandus

  • jäätmete sorteerimine

  • jäätmevedu

  • ohtlikud jäätmed

  • olmejäätmed

  • radioaktiivsed jäätmed

  • tavajäätmed

  • taaskasutus

  • Teeme ära!

  • tuumajäätmed


Viited |




  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut [1]


  2. 2,02,1 Jäätmeseadus


  3. Argo Rosin. Prügist elekter ja soojus või haigused, Keskkonnatehnika, 1, 25, 1999




Välislingid |



  • Jäätmetekke vähendamine Keskkonnaministeerium

  • Anette Parksepp: Reisile prügiga: kuhu rändab banaanikoor pärast prügikasti viskamist? ERR, 17. aprill 2018




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jäätmed&oldid=5103685"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.164","walltime":"0.201","ppvisitednodes":"value":209,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":3088,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":116,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":6,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":3641,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 170.273 1 -total"," 84.29% 143.526 1 Mall:NeutraalsusVaidlustatud"," 60.75% 103.439 1 Mall:Ambox"," 4.23% 7.195 1 Mall:Viited"," 1.92% 3.272 1 Mall:See_artikkel"," 1.52% 2.585 1 Mall:Lisa_viide"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.085","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":777158,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1304","timestamp":"20190330115253","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":125,"wgHostname":"mw1328"););DUW5QACHbExNO 4AYKZu,niZ24pgVxQwc6FvjcK
Mj,0b1FedWIeISeC6v2pa V 7pY7zxmZVij 8j 8cG0Wi7sLNvyWtqoJ9RSIz b4

Popular posts from this blog

Creating centerline of river in QGIS? The 2019 Stack Overflow Developer Survey Results Are In Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)Finding centrelines from polygons in QGIS?Splitting line into two lines with GRASS GIS?Centroid of the equator and a pointpostgis: problems creating flow direction polyline; not all needed connections are drawnhow to make decent sense from scattered river depth measurementsQGIS Interpolation on Curved Grid (River DEMs)How to create automatic parking baysShortest path creation between two linesclipping layer using query builder in QGISFinding which side of closest polyline point lies on in QGIS?Create centerline from multi-digitized roadway lines Qgis 2.18Getting bathymetric contours confined only within river banks using QGIS?

What is the result of assigning to std::vector::begin()? The Next CEO of Stack OverflowWhat are the differences between a pointer variable and a reference variable in C++?What does the explicit keyword mean?Concatenating two std::vectorsHow to find out if an item is present in a std::vector?Why is “using namespace std” considered bad practice?What is the “-->” operator in C++?What is the easiest way to initialize a std::vector with hardcoded elements?What is The Rule of Three?What are the basic rules and idioms for operator overloading?Why are std::begin and std::end “not memory safe”?