Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algsel ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost .

Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18. sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose "Ilias").

Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos.

Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus.

Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma:

1. suulised eeposed;


2. pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed;


3. kunsteeposed.

Peale sünniviisi erinevad eeposed üksteisest ka sisu ja vormi poolest. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne.

Oma vormilt erinevad kirjalikud ja suulised eeposed märgatavalt. Kirjalikud eeposed on kinnistunud teatud vormi, kuid suulised on jätkuvalt muutuvad.

Eepilist loomingut on olnud peaaegu kõigil maailma rahvastel, aga vaid vähestel nende hulgast on leidunud kirja valdav laulik/poeet või toimetaja, kes oleks kogunud suulises traditsioonis elavad ained ühtseks suurteoseks. Oma tõelise eeposeta on Euroopas näiteks jäänud slaavi rahvad, enamik soome-ugrilasi ja keldid.

Eeposeid |

• "Gilgameš" (akkadi/sumeri), eesti keeles kirjastus Kupar 1994, tõlkinud Boris Kabur ja kirjastus TLU Press 2010, akkadi keelest tõlkinud Amar Annus.


• "Mahābhārata" (india)


• "Rāmādžana" (india)


• "Ilias" (Vana-Kreeka), eesti keeles Eesti Riiklik Kirjastus 1960, tõlkinud August Annist.


• "Odüsseia" (Vana-Kreeka), eesti keeles Eesti Riiklik Kirjastus 1963, tõlkinud August Annist.


• "Aeneis" (Vana-Rooma), eesti keeles Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1975, tõlkinud Ants Oras.


• "Vanem Edda" (skandinaavia), eesti keeles kirjastus Eesti Raamat 1970, islandi keelest tõlkinud Rein Sepp.


• "Noorem Edda" (skandinaavia), eesti keeles kirjastus Eesti Raamat 1990, tõlkinud Rein Sepp.


• "Beowulf" (anglosaksi), eesti keeles kirjastus Eesti Raamat 1990, tõlkinud Rein Sepp.


• "Lusiaadid" (portugali)


• "Kangelane tiigrinahas" (gruusia), eesti keeles kirjastus Eesti Raamat 1991, gruusia keelest tõlkinud Juta Bedia.


• "Manas" (kirgiisi), eesti keeles ümberjutustus ja runod kirjastus Penikoorem 2012, tõlkinud Peeter Ilus.


• "Nibelungide laul" (saksa), eesti keeles kirjastus Eesti Raamat 1977, tõlkinud Rein Sepp.


• "Kudrun" (saksa)


• "Rolandi laul" (prantsuse)


• "Laul minu Cidist" (hispaania)


• "Kalevala" (soome), eesti keelde tõlkinud August Annist, Eesti Riiklik Kirjastus 1959, kirjastus Eesti Raamat 1985.


• "Kalevipoeg" (eesti)


• "Lāčplēsis" (läti), eesti keeles kirjastus Eesti Raamat 1973, läti keelest tõlkinud Karl Aben ja Vladimir Beekman.


• "Peko" (seto)


• "Neio koolulaul & Suurõq sajaq" (seto)


• "Kuldmamma" (eesti)


• 
  bõliinad (vene)


• "Heike Monogatari" (jaapani)


• "Pan Tadeusz" (poola)


• "Gurugli" (tadžiki)


• "Laul Haiavatast" (ameerika), eesti keeles Eesti Riiklik Kirjastus 1960, tõlkinud Boris Kabur.


• "Popol Vuh" (maia-kitšee)


• "Nardid" (põhja-osseedi), eesti keeles kirjastus Varrak 2005, tõlkinud Elbert Tuganov.


• "Parzival" (saksa), eesti keeles kirjastus Eesti Raamat 1989, tõlkinud Rein Sepp.


• "Sassuuni Davith" (armeenia), eesti keeles kirjastus Eesti Raamat 1975, armeenia keelest tõlkinud Boris Kabur.


• "Šahnama" (iraan)

Kirjandus |

• 
  Ülo Tedre, "Mõni sõna peamiselt eeposte tõlkimisest" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 1, lk 9–16