August Rei Sisukord Elulugu | Poliitiline tegevus | Tsitaat | August Rei stipendium | Autasud | Isiklikku | Vaata ka | Viited | Teosed | Kirjandus | Välislingid | NavigeerimismenüüAugust Rei surmTeenetemärkide kavalerid: Rei, August (VR III/1)Teenetemärkide kavalerid: Rei, August (Kotkarist)Avati mälestuskivi August Reile"Kunagine riigivanem on väärt mäletamist"August ReiAmetisseastumise käskkiri (1. leht)Ametisseastumise käskkiri (2. leht)August Rei ametisseasutmise pühalik tõotus 31. detsembril 1944Täna tähistatakse riigivanem August Rei sünnikohtAugust Reirrr
Eesti välisministridEesti juristidEesti riigivanemadAsutava Kogu liikmedI Riigikogu liikmedII Riigikogu liikmedIII Riigikogu liikmedIV Riigikogu liikmedV Riigikogu liikmedRiigikaitse Nõukogu liikmedEesti saadikud Nõukogude LiidusEesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmedEÜS Ühenduse liikmedVabadusristi III liigi 1. järgu kavaleridKotkaristi I klassi teenetemärgi kavaleridTartu ülikooli audoktoridEestlased RootsisEesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmedMetsakalmistule ümbermaetudSündinud 1886Surnud 1963
VR22. märts1886ViljandimaaPilistvere kihelkondKurla29. märts1963StockholmEestipoliitikdiplomaatAsutava Kogu4. detsembrist19289. juulini1929riigivanemAugust Rei valitsus9. jaanuarist194529. märtsini1963Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeiseksiilisAleksander WarmaTartu AleksandrigümnaasiumisNovgorodi gümnaasiumiPeterburi Ülikoolisõigusteadust1905. aasta revolutsioonisTallinnassotsiaaldemokraatlikuSotsiaaldemokraatsundaegaViljandisadvokaatEsimese maailmasõjaPeeter Suure merekindlusesEesti rahvusväeosadeEesti Sõjaväelaste ÜlemkomiteeRahva SõnaAdo BirkiTallinna linnavolikoguJohannes Oskar LauriValimiste PeakomiteesriigivanemaNõukogude LiidusjuunipööretRiiaRootsiEesti Töölismuusika LiiduTallinna Töölismuusika ÜhinguTallinna RahvamajaTallinna TöölisteatriTallinna Töölisspordi ÜhinguEesti RahvusfondiEesti RahvusnõukoguRiigikogu KantseleiAugust Rei parlamendiuuringu stipendiumiTherese LutsugapoliitikFerdinand Rei
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
August Rei
Jump to navigation
Jump to search
Sünniaeg | 22. märts 1886 |
---|---|
Sünnikoht | Viljandi kreis, Liivimaa kubermang |
Surmaaeg | 29. märts 1963 |
Erakond | VSDTP Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei |
Amet | riigivanem (1928–1929) Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis (1945–1963) |
August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Viljandimaa, Pilistvere kihelkond, Kurla – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
August Rei oli 1919–1920 Eesti Asutava Kogu esimees, 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 Eesti Vabariigi riigivanem (August Rei valitsus) ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis. Tema surma järel astus Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse Aleksander Warma.
Sisukord
1 Elulugu
2 Poliitiline tegevus
2.1 Ühiskondlik tegevus
3 Tsitaat
4 August Rei stipendium
5 Autasud
6 Isiklikku
7 Vaata ka
8 Viited
9 Teosed
10 Kirjandus
10.1 Raamat
10.2 Artikleid
11 Välislingid
Elulugu |
August Rei õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-) gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi, aastatel 1904–1905 ja 1907–1911 õppis ta Peterburi Ülikoolis õigusteadust.
Aastatel 1905–1907 osales Rei 1905. aasta revolutsioonis, aastast 1906 toimetas ta Tallinnas sotsiaaldemokraatliku suunitlusega põrandaalust ajalehte Sotsiaaldemokraat.
Aastatel 1912–1913 teenis ta sõjaväes sundaega ja 1913–1914 oli ta Viljandis advokaat.
Esimese maailmasõja ajal aastatel 1914–1917 oli Rei suurtükiväeohvitser Tallinnas, Peeter Suure merekindluses ja osales 1917–1918 Eesti rahvusväeosade organiseerimises, olles seejuures Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees.
Aastatel 1917 ja 1919 oli ta ajalehe Sotsiaaldemokraat peatoimetaja ja 1927–1928 Rahva Sõna peatoimetaja.
Aastani 1936 oli Rei vandeadvokaat, muu hulgas Ado Birki kaitsja 1927. aastal. 1930–1934 oli August Rei Tallinna linnavolikogu juhataja.
August Rei suri Stockholmis eksiilvalitsuse istungilt metrooga koju sõites infarkti.[1]
August Rei matusetalituse pidas 20. aprillil 1963 Stockholmis Gustaf Vasa kirikus piiskop Johannes Oskar Lauri.
Poliitiline tegevus |
- 1917–1919 Maanõukogu liige
- 1918–1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja
- 1919–1920 Asutava Kogu liige ja esimees
- 1920–1937 I–V Riigikogu liige
- 1923–1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis
- 1925–1926 II Riigikogu esimees
- 1932–1933 välisminister
1934. aastal esitati Rei Valimiste Peakomitees laiendatud volitustega riigivanema kandidaadiks. Ta kogus 21. märtsiks 4983 toetusallkirja (Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).[2]
- 1936–1937 välisministri abi
- 1938–1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus
1940. aastal Eesti saadikuna Nõukogude Liidus pärast juunipööret ning Eesti okupeerimist ja annekteerimist põgenes ta Riia kaudu Rootsi.
31. detsember 1944 – 9. jaanuar 1945 välisminister
Ühiskondlik tegevus |
- 1930–1936 Alliance Francaise’i president
- 1937–1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees
August Rei on olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu Rahva Sõna, kirjastusosaühingu Täht, sihtasutuse Tallinna Rahvamaja, Tallinna Töölisteatri, Tallinna Töölisspordi Ühingu ja muude ühenduste esimees.
1946–1949 oli A. Rei Eesti Rahvusfondi ja 1947–1963 ka Eesti Rahvusnõukogu esimees.
August Rei on kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.
Tsitaat |
„Kuna Põhiseadus on absoluutselt kohustavaks juhiseks igale Eesti kodanikule ja selle eeskiri käesoleval juhul on nii vaieldamatult selge, et ühelgi seaduste tõlgendamise reegleid ja loogikat austaval inimesel ei saa selle kohta tekkida kahtlusi ega kaksipidi arvamist, siis ei saa mina keelduda seda kohustust täitmast, mis minu peale on langenud.“
–
(9. jaanuaril 1945)
August Rei stipendium |
Alates 2008. aastast annab Riigikogu Kantselei välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumi.
Autasud |
Vabadusrist III/1 |
Vabadusrist III/1[3], millest ta loobus 21. detsembril 1920[4], võttis vastu 22. märtsil 1936[5]- 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass[6]
- 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor
Isiklikku |
August Rei abiellus 1917. aastal Therese Lutsuga (16. august 1891 Peterburi – 30. mai 1976 Sköndal), peale selle oli tal Hilda Pärdiga (3. mai 1912 – 10. september 1992 Rakvere) tütar Hilja Rei (sündinud 20. septembril 1938 Tallinnas, saabus Rootsi detsembris 1943, lapsendatud 1. märtsil 1944, algne nimi Hilja Pärt).
Ta vend oli ajakirjanik ja poliitik Ferdinand Rei.
Vaata ka |
- Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957)
Viited |
↑ August Rei surm histrodamus.ee
↑ Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.
↑ Teenetemärkide kavalerid: Rei, August (VR III/1)
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700226097&img=era0031_004_0000502_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8157befabc462236cef0e591f94651dd
↑ A. Rei dekoreeriti vabadusristiga. Vaba Maa, 23. märts 1936, nr. 67, lk. 1.
↑ Teenetemärkide kavalerid: Rei, August (Kotkarist)
Teosed |
- August Rei, "Mälestusi tormiselt teelt". Eesti Päevaleht, 2010, 443 lk, ISBN 9789949452491
Kirjandus |
Raamat |
Jüri Ant, "August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat". Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2012, 360 lk; ISBN 9789985858806
Artikleid |
- A. Rei ajakirjanike küsimuste risttules – tema seisukohad. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 4. veebruar 1953, nr , lk 2.
- August Rei autojuht mäletab: Elukilde Moskva saatkonnast. Eesti Päevaleht, 3. juuli 1992, nr 50, lk 5.
Avati mälestuskivi August Reile – bhr.balanss.ee, 24. aprill. 2008.- Heino Laagus, "Kunagine riigivanem on väärt mäletamist", Sakala, 23. aprill 2008
Välislingid |
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: August Rei |
- Ametisseastumise käskkiri (1. leht)
- Ametisseastumise käskkiri (2. leht)
- August Rei ametisseasutmise pühalik tõotus 31. detsembril 1944
Täna tähistatakse riigivanem August Rei sünnikoht – Riigikantselei, 23. aprill 2008.
August Rei Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Eelnev: Jaan Tõnisson | Eesti riigivanem 1928–1929 | Järgnev: Otto Strandman |
Eelnev: Mihkel Pung | Eesti välisminister 1. november 1932 – 18. mai 1933 | Järgnev: Ants Piip |
Eelnev: Jüri Uluots | Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 1945–1963 | Järgnev: Aleksander Warma |
Eelnev: Ants Piip (Eesti välisminister) | Vabariigi Valitsuse eksiilis välisminister 18. september 1944 – 9. jaanuar 1945 | Järgnev: Aleksander Warma |
Kategooriad:
- Eesti välisministrid
- Eesti juristid
- Eesti riigivanemad
- Asutava Kogu liikmed
- I Riigikogu liikmed
- II Riigikogu liikmed
- III Riigikogu liikmed
- IV Riigikogu liikmed
- V Riigikogu liikmed
- Riigikaitse Nõukogu liikmed
- Eesti saadikud Nõukogude Liidus
- Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed
- EÜS Ühenduse liikmed
- Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid
- Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid
- Tartu ülikooli audoktorid
- Eestlased Rootsis
- Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed
- Metsakalmistule ümbermaetud
- Sündinud 1886
- Surnud 1963
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.356","walltime":"0.445","ppvisitednodes":"value":1454,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":42575,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":9540,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":11,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":14704,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 338.888 1 -total"," 30.19% 102.298 1 Mall:ToimetaAeg"," 25.11% 85.097 3 Mall:Navmall"," 24.43% 82.784 1 Mall:Ambox"," 20.65% 69.977 1 Mall:Eestipresident"," 16.91% 57.294 1 Mall:Infobox_Poliitik"," 15.04% 50.976 1 Mall:Infokast"," 12.92% 43.788 1 Mall:Commonskat"," 11.46% 38.842 1 Mall:Commons"," 10.73% 36.375 1 Mall:Sõsarprojekt"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.101","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1448141,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1271","timestamp":"20190419132604","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"August Rei","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/August_Rei","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q725322","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q725322","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-10-22T21:35:43Z","dateModified":"2019-04-01T06:57:33Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/03/Rootsi_kuningas_Gustav_V_Tallinnas_1929.a.%2C_AM_F_27186.jpg","headline":"Eesti poliitik ja diplomaat"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":109,"wgHostname":"mw1239"););