Skip to main content

Valgetähe teenetemärk Sisukord Valgetähe teenetemärgi klassid | Riiklike teenetemärkide kooskõla kehtiva põhiseadusega | Valgetähe teenetemärgi lindilõiked | Viited | Kirjandus | Välislingid | NavigeerimismenüüTeenetemärkide seadusTeenetemärkide seadusVAUValgetähe teenetemärgi kavaleridTeenetemärkide seadusAnnetamise diplomOrdre de l'Etoile Blanche

Valgetähe teenetemärgi kavaleridEesti riiklikud teenetemärgid


EestiteenetemärkKonstantin Päts7. oktoobril1936Paul LuhteinriigiteenistusesJohan MüllerVabadusristRiigivapi teenetemärkValgetähe teenetemärkKotkaristi teenetemärkEesti Punase Risti teenetemärkMaarjamaa Risti teenetemärk










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Valgetähe teenetemärk




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Valgetähe ketiklassi teenetemärk


Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.


Valgetähe teenetemärgi asutas Konstantin Päts 7. oktoobril 1936 Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks.


Teenetemärgi kavandi autor oli Paul Luhtein.


Pärast taasiseseisvumist antakse Valgetähe teenetemärki riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.[1]




Sisukord





  • 1 Valgetähe teenetemärgi klassid


  • 2 Riiklike teenetemärkide kooskõla kehtiva põhiseadusega


  • 3 Valgetähe teenetemärgi lindilõiked


  • 4 Viited


  • 5 Kirjandus


  • 6 Välislingid




Valgetähe teenetemärgi klassid |


Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi: 


1) üks eriklass – Valgetähe teenetemärgi kett; 

2) viis põhiklassi – I, II, III, IV ja V klass; 

3) üks medaliklass.[2]


Riiklike teenetemärkide kooskõla kehtiva põhiseadusega |


Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks puhul tekkis küsimus, kuivõrd on see kooskõlas kehtiva põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister Johan Müller väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet[3].



Valgetähe teenetemärgi lindilõiked |







Valgetähe teenetemärgi lindilõiked

EST Order of the White Star - 1st Class BAR.png
1. Klass


EST Order of the White Star - 2nd Class BAR.png
2. Klass


EST Order of the White Star - 3rd Class BAR.png
3. Klass


EST Order of the White Star - 4th Class BAR.png
4. Klass


EST Order of the White Star - 5th Class BAR.png
5. Klass


Viited |




  1. Teenetemärkide seadus


  2. Teenetemärkide seadus


  3. VAU (nõuab sisselogimist)




Kirjandus |


  • Kõrgeim Eesti teenetemärk Läti, Leedu, Poola ja Soome presidentidel. Uus Eesti, 3. november 1938, nr 301, lk 1


Välislingid |


  • Valgetähe teenetemärgi kavalerid

  • Teenetemärkide seadus

  • Annetamise diplom

  • Ordre de l'Etoile Blanche









Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valgetähe_teenetemärk&oldid=5287931"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.052","walltime":"0.071","ppvisitednodes":"value":129,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":1204,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":248,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":4,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":1772,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 30.265 1 -total"," 78.27% 23.688 1 Mall:Teenetemärgid"," 70.34% 21.289 1 Mall:Navigeerimismall"," 21.32% 6.452 1 Mall:Viited"],"cachereport":"origin":"mw1317","timestamp":"20190421092140","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":106,"wgHostname":"mw1321"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon