Aleksander Hellat Sisukord
Isiklikku |
Artiklid |
Vaata ka |
Välislingid |
NavigeerimismenüüÜliõpilasorganisatsioonid poliitilise koolina.Ajavaod. Riigi mehed: Aleksander Hellatrr
Eesti saadikudEesti siseministridEesti välisministridEesti riigikohtunikudTallinna linnapeadEesti represseeritud isikudSündinud 1881Surnud 1943
20. august1881Tartu28. november1943Kemerovo oblastpoliitikdiplomaatJaan Tõnissoni esimeses valitsuses18. november191928. juuli1920Jaan Teemanti kolmandas valitsuses19271927Peterburi Sõjaväemeditsiiniakadeemias1909Peterburi ülikoolivandeadvokaadi abinaRiias1916Märtsirevolutsiooni1917Venemaa Ajutise ValitsusAugust LiitEestimaa Nõukogude Täitevkomitee24. veebruaril19181918August Liit Saksa okupatsioonivõimudeltTallinna linnapeaksEesti okupeerimistNSV Liidu Ülemnõukogu PresiidiumKemerovoAleksander HellatToomas HellatVälisministeeriumiHerman HellatGeorg HellatRiigiduumaKarl Hellat
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Aleksander Hellat (20. august 1881 Tartu – 28. november 1943 Kemerovo oblast) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Siseminister Jaan Tõnissoni esimeses valitsuses 18. november 1919 kuni 28. juuli 1920.
Välisminister Jaan Teemanti kolmandas valitsuses alates 11. novembrist 1927 kuni 9. detsembrini 1927.
Aleksander Hellat õppis paar aastat Peterburi Sõjaväemeditsiiniakadeemias, kuid valis siis juristi elukutse. 1909. aastal peale Peterburi ülikooli lõpetamist alustas ta tööd vandeadvokaadi abina Riias. Peagi sai temast vandeadvokaat. Tallinna asus ta elama 1916. aastal, lülitus aktiivselt ühiskondlikku, või nagu siis öeldi, seltskondlikku ellu. Peale Märtsirevolutsiooni 1917 valiti ta Tallinna miilitsaülemaks, sest tsaaripolitsei oli Venemaa Ajutise Valitsus poolt laiali saadetud. Asetäitjaks oli August Liit.
Jaanuaris 1918 vallandas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee A. Hellati Tallinna miilitsaülema ametist. 24. veebruaril 1918. sai temast esimene Eesti Vabariigi aegne Tallinna miilitsaülem. Käsukiri nr 1, mille ta andis välja samal päeval, on resoluutne. Miilitsaülem keelas uulitsatel liikumise õhtul kella 9st kuni hommikul kella 6ni ning kohustas punakaartlasi nende käes olevad relvad, laske- ja lõhkemoona miilitsajaoskondadesse ära andma. Relvastatud isikuist tohtisid tänavail liikuda ainult Omakaitse Seltsi liikmed ning Eesti polgu sõdurid. Vargad, röövlid ja vägivallatsejad tuli selle käsukirja kohaselt kuriteopaigal ilma armuta maha lasta.
Ööl vastu 12. novembrit 1918. aastal võtsid taas Tallinna miilitsaülemaks määratud Aleksander Hellat ja tema abi August Liit korrakaitseasutused Saksa okupatsioonivõimudelt üle. A. Hellat sai pelgalt viis päeva olla miilitsaülem, siis nimetati ta Tallinna linnapeaks.
Peale Eesti okupeerimist 17. juunil 1940. alanud Eesti riigi- ja ühiskonnategelaste, ohvitseride, politseinike ja teiste arreteerimiste käigus vahistati ka A. Hellat 24. septembril 1940. Tallinnas 8. jaanuaril 1941 toimunud NKVD sõjatribunal mõistis ta mahalaskmisele, kuid NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium muutis surmaotsuse ja asendas selle 10 aasta pikkuse vangistusega. A. Hellat suri 28. novembril 1943 Kemerovo vangilaagris.
Sisukord
1Isiklikku
2Artiklid
3Vaata ka
4Välislingid
Isiklikku |
Tema pojad olid arst Aleksander Hellat ja Toomas Hellat; vennad olid Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja Herman Hellat ja Tallinna linnaarhitekt Georg Hellat, onu Venemaa keisririigi I Riigiduuma liige Karl Hellat.
Artiklid |
Üliõpilasorganisatsioonid poliitilise koolina., Akadeemia nr. 5/1937
Aleksander Hellat – esimene eestlasest politseiülem Tallinnas, Politseileht 31
Vaata ka |
Irboska veretöö
Välislingid |
Ajavaod. Riigi mehed: Aleksander Hellat (ERR 2016)
Eelnev: Ants Piip
Eesti välisminister 28. november 1922 – 2. august 1923
Järgnev: Friedrich Akel
Eelnev: Friedrich Akel
Eesti välisminister 22. november – 9. detsember 1927
Jaan Poska • Ants Piip • Ado Birk • Karl Robert Pusta • Otto Strandman • Ants Piip • Aleksander Hellat • Friedrich Akel • Otto Strandman • Karl Robert Pusta • Ants Piip • Friedrich Akel • Aleksander Hellat • Hans Rebane • Jaan Lattik • Jaan Tõnisson • Mihkel Pung • August Rei • Ants Piip • Julius Seljamaa • Friedrich Akel • Karl Selter • Ants Piip
Eksiilis
August Rei • Aleksander Warma • August Koern • Elmar Lipping • Olev Olesk
Alates 1991. aastast
Lennart Meri • Jaan Manitski • Trivimi Velliste • Jüri Luik • Riivo Sinijärv • Siim Kallas • Toomas Hendrik Ilves • Raul Mälk • Toomas Hendrik Ilves • Kristiina Ojuland • Rein Lang • Urmas Paet • Keit Pentus-Rosimannus • Marina Kaljurand • Jürgen Ligi • Sven Mikser
v
a
r
Eesti siseministrid
Kuni 1940. aastani
Konstantin Päts • August Peet • Aleksander Oinas • Aleksander Hellat • Kaarel Eenpalu • Lui Olesk • Kaarel Eenpalu • Theodor Rõuk • Kaarel Eenpalu • Heinrich Laretei • Jaan Hünerson • Tõnis Kalbus • Ado Anderkopp • Jaan Hünerson • Johan Reinhold • Jaan Hünerson • Ado Anderkopp • Vladimir Rooberg • Ernst Ein • Johan Müller • Kaarel Eenpalu • Richard Veermaa • August Jürima
Eksiilis
Otto Tief • Johannes Sikkar • Aksel Mark
Alates 1990. aastast
Olev Laanjärv • Robert Närska • Lagle Parek • Mart Laar • Heiki Arike • Kaido Kama • Edgar Savisaar • Tiit Vähi • Märt Rask • Riivo Sinijärv • Robert Lepikson • Olari Taal • Jüri Mõis • Tarmo Loodus • Ain Seppik • Toomas Varek • Margus Leivo • Kalle Laanet • Jüri Pihl • Marko Pomerants • Ken-Marti Vaher • Hanno Pevkur • Andres Anvelt • Katri Raik
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333 ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
What LEGO pieces have "real-world" functionality? Why does tar appear to skip file contents when output file is /dev/null? Passing functions in C++ What computer would be fastest for Mathematica Home Edition? Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How do you clear the ApexPages.getMessages() collection in a test? Strange behaviour of Check Is it possible to ask for a hotel room without minibar/extra services? Is 1 ppb equal to 1 μg/kg? The following signatures were invalid: EXPKEYSIG 1397BC53640DB551 Stopping real property loss from eroding embankment If I can make up priors, why can't I make up posteriors? What are the performance impacts of 'functional' Rust? Is above average number of years spent on PhD considered a red flag in future academia or industry positions? When is phishing education going too far? Need a suitable toxic chemical for a murder plot in my novel How do I automatically answer y in b...