Marina Kaljurand Sisukord Lapsepõlv ja haridustee | Töö enne välisministeeriumisse tööle asumist | Töö välisministeeriumis ja diplomaadikarjäär | Välisminister (2015–2016) | Presidendiks kandideerimine 2016. aastal | Tegevus pärast presidendivalimisi | Tunnustused | Isiklikku | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüMARINA KALJURAND: olen venelane ja Eesti patrioot!Kaljuranna kinnitusel on ta sünnijärgne Eesti kodanikMARINA KALJURANNA TAUST: ema Eesti NSV ministrite nõukogu ametnik, isa lätlasest bussijuhtTÜ lõpetanute nimekiriMarina Kaljurand astus välisministri ametisseMarina Kaljuranna CVEesti suursaadik Kanadas andis üle volikirjaJõhker rünnak Eesti suursaadiku vastuGita Kalmet, uus Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas on külaline Toronto Eesti Majas ESTO BBQ "Suvesärinal""Leht: Rõivas näeb välisministrina Marina Kaljuranda"President nimetas Kaljuranna välisministri ametisseMarina Kaljurand astus välisministri ametissePresidendikandidaadina meeldib rahvale enim KaljurandRahva suurima toetusega presidendikandidaat: võtan seda suure tunnustusena oma tööleKaljurand: Eesti vajab parimat presidenti, siin ei mängi rolli ei rahvus ega suguRõivas palus Kaljurannal partei otsust mitte isiklikult võttaKaljurand: arvan, et mina oleksin olnud parem kandidaatKümned ühiskonnategelased soovivad näha Kaljuranda valimiskogus kandidaadina"Kaljurand alustab välisministeeriumis küberjulgeoleku nõunikuna""Marina Kaljurand hakkab juhtima esinduslikku rahvusvahelist komisjoni""Tänavuseks aasta naiseks valiti Marina Kaljurand"Marina Kaljuranna CVMarina Kaljurand saab Eesti suursaadikuks USAsEesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees IlvesMarina KaljurandBiograafiaMarina tormi käesMarina Kaljurand "Эхо Москвы" saates "Народ против..."Marina Kaljurand: Kõik oleneb inimestestMarina Kaljurand: "Soovitan noortele diplomaatidele tööd ida pool"Reformierakond esitab välisministriks Marina Kaljuranna"Välisminister nr 13 tahab olla väga hea ja pikka aega ametis"Kaljurand: Eesti vajab parimat presidenti, siin ei mängi rolli ei rahvus ega suguEKREst, Kaljurannast ja siilistr
Eesti suursaadikudEesti välisministridEesti sulgpalluridXIV Riigikogu liikmedTartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlasedValgetähe III klassi teenetemärgi kavaleridRiigivapi III klassi teenetemärgi kavaleridSündinud 1962
6. septembril1962TallinnasEestidiplomaatXIV RiigikoguEesti välisminister16. juulist20152016IisraelisVenemaalKasahstanisKanadasAmeerika ÜhendriikidesMehhikosTartu ÜlikooliEesti Diplomaatide kooliTuftsi ülikoolistSotsiaaldemokraatlikku ErakondalätiSaldusesEesti venelaneNarvasEesti NSV Ministrite Nõukogu AsjadevalitsuseTallinna 7. Keskkoolis1986Tartu Riikliku ÜlikooliEesti Diplomaatide KooliUSATallinna MajandustehnikumisEesti saatkonnas HelsingisTTÜ Kõrgemas MajanduskoolisIisraelis3. veebruaril2006Arnold RüütelVenemaa Föderatsioonis25. oktoobril2007Toomas Hendrik IlvesKasahstanispronkssõduriaprillirahutusiNašiMoskvasSimmu Tiik2011Eesti välisministeeriumisAmeerika ÜhendriikidesMehhikos9. septembril201113. septembril7. mail2014Toomas Hendrik Ilves9. septembrilKanadasWashingtonisVäino ReinartiGita KalmetOttawasKeit Pentus-RosimannuseReformierakonnaVabariigi PresidentJürgen LigiEston KohveriEdgar SavisaarSiim KallasIndrek Tarand2016. aasta presidendivalimistelRahvusvahelist Küberstabiilsuse komisjoniHollandi valitsusküberruumiKalle KaljurandTallinna Inglise KolledžiTartu ÜlikooliTallinna ReaalkooliTTÜ1991sulgpallisEesti sulgpallimeistrivõistlustelkepikõndi
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Marina Kaljurand
Jump to navigation
Jump to search
Marina Kaljurand | |
---|---|
Eesti välisminister | |
Ametiaeg 16. juuli 2015 – 12. september 2016 | |
Eelnev | Keit Pentus-Rosimannus |
Järgnev | Jürgen Ligi |
Isikuandmed | |
Sünniaeg | 6. september 1962 |
Sünnikoht | Tallinn, Eesti |
Erakond | Sotsiaaldemokraatlik Erakond |
Marina Kaljurand (neiuna Rajevskaja; sündinud 6. septembril 1962 Tallinnas) on Eesti diplomaat ja poliitik, XIV Riigikogu liige. Ta oli 28. Eesti välisminister alates 16. juulist 2015 kuni 9. septembrini 2016. Aastast 2017 on ta Rahvusvahelise Küberstabiilsuse komisjoni juht.
Aastatel 2004–2006 oli Kaljurand Eesti suursaadik Iisraelis, 2005–2008 Venemaal, 2007–2011 Kasahstanis, 2011–2013 Kanadas, 2011–2014 Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos.
Kaljurand on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (cum laude), Eesti Diplomaatide kooli ning omandanud magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias Tuftsi ülikoolist USA-s.[viide?]
Marina Kaljurand kuulub alates 2018. aastast Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
Sisukord
1 Lapsepõlv ja haridustee
2 Töö enne välisministeeriumisse tööle asumist
3 Töö välisministeeriumis ja diplomaadikarjäär
3.1 Suursaadik Venemaal ja Kasahstanis
3.2 Välisministeeriumi välismajandussuhete ja arenguabi asekantsler
3.3 Suursaadik Ameerika Ühendriikides, Mehhikos ja Kanadas
3.4 Välisministeeriumi justiits- ja konsulaarküsimuste asekantsler (2014–2015)
4 Välisminister (2015–2016)
4.1 Eston Kohveri vabastamine
5 Presidendiks kandideerimine 2016. aastal
6 Tegevus pärast presidendivalimisi
7 Tunnustused
8 Isiklikku
9 Viited
10 Välislingid
Lapsepõlv ja haridustee |
Marina Kaljuranna isa oli läti päritolu bussijuht Imants Uits (sündinud 1922 või 1923 Salduses). Tema ema on Eesti venelane Veera Rajevskaja (sündinud 2. oktoobril[viide?] 1925 Narvas), endine Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse ametnik.[1][2][3]
Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis ning lõpetas 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude.[4] Lisaks on ta lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli ning saanud magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias Tuftsi ülikoolist USA-s.[5]
Töö enne välisministeeriumisse tööle asumist |
Aastatel 1986–1991 töötas Marina Kaljurand Tallinna Majandustehnikumis juriidiliste ainete õpetajana.[6]
Töö välisministeeriumis ja diplomaadikarjäär |
Marina Kaljurand alustas tööd Eesti Vabariigi välisministeeriumis 1991. aastal pressi- ja infoosakonnas[7] III sekretärina[viide?]. Aastatel 1992–1996 oli ta välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktor ning 1996–1999 nõunik Eesti saatkonnas Helsingis. 1999–2001 töötas Kaljurand välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektorina ja 2001–2005 juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina.[7]
Samal ajal on Kaljurand olnud ka õigusteaduse lektor TTÜ Kõrgemas Majanduskoolis.[viide?]
Diplomaadina alustas Kaljurand tööd aastatel 2004–2006, mil ta oli mitteresideeriv suursaadik Iisraelis (resideerus Tallinnas).[viide?]
Suursaadik Venemaal ja Kasahstanis |
3. veebruaril 2006 nimetas president Arnold Rüütel Marina Kaljuranna Eesti suursaadikuks Venemaa Föderatsioonis. 25. oktoobril 2007 nimetas president Toomas Hendrik Ilves ta ühtlasi mitteresideerivaks suursaadikuks Kasahstanis (resideerus algul Moskvas, hiljem Tallinnas).[viide?]
Pärast pronkssõduri teisaldamist ja aprillirahutusi Tallinnas hakkasid liikumise Naši aktivistid blokeerima Eesti saatkonda Moskvas ja üritasid rünnata suursaadik Kaljuranda, kuid ihukaitsel õnnestus ründajad peatada.[8] Saatkonna ees piketeerinud meeleavaldajad nõudsid Kaljuranna lahkumist Moskvast ja saatkonnahoone lammutamist.[viide?]
Venemaa suursaadikuna töötas Kaljurand 2008. aastani, Kasahstani suursaadikuna 2011. aastani. Tema järglaseks Eesti suursaadiku ametikohal Venemaa Föderatsioonis sai Simmu Tiik.[viide?]
Välisministeeriumi välismajandussuhete ja arenguabi asekantsler |
2008. aasta suve lõpust septembrini 2011 töötas Kaljurand Eesti välisministeeriumis asekantslerina välismajanduse ja arengukoostöö küsimuses.[viide?]
Suursaadik Ameerika Ühendriikides, Mehhikos ja Kanadas |
Septembris 2011 nimetati Marina Kaljurand Eesti Vabariigi suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. 9. septembril 2011 andis ta oma volikirjad üle Ameerika Ühendriikide presidendile ja 13. septembril Mehhiko presidendile. 7. mail 2014 vabastas president Toomas Hendrik Ilves ta suursaadiku ametikohalt Ameerika Ühendriikides ja sama aasta 9. septembril ka suursaadiku ametikohalt Mehhikos.
2011–2013 oli Marina Kaljurand ühtlasi ka mitteresideeruv suursaadik Kanadas (asukohaga Washingtonis).[7] Sel ametikohal vahetas ta välja Väino Reinarti. Saadikukoha võttis üle Gita Kalmet, kelle president Ilves nimetas ametisse 1. augustil 2013 ja kes asus resideerima Ottawas.[9]
Välisministeeriumi justiits- ja konsulaarküsimuste asekantsler (2014–2015) |
Pärast suursaadiku ameti lõppemist töötas Kaljurand välisministeeriumis asekantslerina juriidiliste ja konsulaarküsimuste vallas.[10]
Välisminister (2015–2016) |
Pärast Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumist välisministri ametikohalt tegi Reformierakonna juhatus ettepaneku nimetada uueks välisministriks Marina Kaljurand. 15. juulil 2015 nimetas Vabariigi President Marina Kaljuranna peaministri ettepanekul välisministriks.[11] 16. juulil 2015 andis Kaljurand riigikogu ees ametivande ja astus välisministri ametisse.[12]
Marina Kaljurand on välisministrina jätkanud eelnevate välisministrite tööd, rõhutades EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika vajalikkust ja hoides häid suhteid EL-i, Ameerika Ühendriikide ning teiste Eesti liitlastega.[viide?]
9. septembril 2016 esitas Marina Kaljurand peaminister Taavi Rõivasele lahkumisavalduse ning teatas pressikonverentsil, et ta astub tagasi, et kandideerida presidendiks, ning kuulutas 9. septembri oma viimaseks tööpäevaks. Teda asendas kuni enda kinnitamiseni välisministri ametisse 12. septembril Jürgen Ligi.
Eston Kohveri vabastamine |
Eston Kohveri vabastamise nimel töötasid enne Kaljuranda Urmas Paet ning Keit Pentus-Rosimannus. Kuigi luurajate vahetusprotsessi juhtis peamiselt siseminister Hanno Pevkur, osales salajastel kohtumistel ka välisminister Kaljurand.[viide?]
Presidendiks kandideerimine 2016. aastal |
2015. aasta septembris läbi viidud uuringu kohaselt toetaks iga viies eestimaalane presidendina Kaljuranda. Pärast Toomas H. Ilvese ametiaja lõppemist 2016. aasta augustis näeks Kaljuranda presidendina 20,3 protsenti küsitletutest. Kui Kaljurand osutuks valituks, oleks ta esimene Eesti naispresident. Lisaks Kaljurannale ületasid kümneprotsendilise toetuse veel vaid Edgar Savisaar (12,6%) ja Siim Kallas (10,6%).[13]
2016. aasta veebruaris avaldatud Turu-uuringute AS-i uuringu kohaselt oli Kaljurand esikohal (23%) Eesti elanike nii esimese kui ka teise eelistusena. Esimese eelistusena järgnes talle Edgar Savisaar, esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes jagasid võrdselt teist kohta Savisaar, Indrek Tarand ja Siim Kallas. Ametlikke kandidaate polnud selleks ajaks veel esitatud.[14]
Aprilli lõpus 2016 ütles Marina Kaljurand Vikerraadio saates "Uudis+" antud intervjuus, et on valmis kandideerima presidendiks, kui tema kandidatuur üles seatakse. Ta rõhutas, et pole kunagi kuulunud ühtegi parteisse, ehkki kannab välisministrina poliitilist vastutust. Kandideerimist ajendaksid Kaljuranna sõnul mitmelt erakonnalt saadud toetus ja arusaam, et tal on eeldusi sidustada eri ühiskonnagruppe: "Ma olen Eestimaa venelane, ma olen naine, ma olen ema." Presidendiks saades lubas Kaljurand intervjuus pöörata tähelepanu kolmele teemale: turva- ja kindlustunde loomisele ja andmisele nii välis- kui ka sisepoliitiliselt, "õiglasele riigile", mille esindajana presidendil on oluline roll inimeste ärakuuljana ning nendega rääkijana, ja eesti keele ja kultuuri püsimisele. Tema hinnangul peaks president olema eelkõige kogu rahva ühendaja ning sekkuma sisepoliitikasse vaid juhul, kui see läheb vastuollu põhiseaduse või põhiväärtustega. Kaljurand ei näinud põhjust loobuda presidendivalimiste eel välisministri kohast ning lubas valimistel kõrvale jäädes jätkata ministrina.[15]
Vaatamata Kaljuranna populaarsusele arvamusküsitlustes, otsustas Reformierakond mitte esitada teda presidendikandidaadiks valimisvoorudes, mis toimusid Riigikogus. Nende järel langetas Reformierakond otsuse, mille kohaselt esitab erakond ka valimiskogus kandidaadiks vaid Siim Kallase. Otsuse avalikustamisele järgnenud intervjuus ütles Marina Kaljurand, et on valmis sellegipoolest kaaluma kandideerimist, kui talle tehakse sellekohane ettepanek, ning jäi seisukohale, et oleks olnud parem kandidaat: "Ma arvan, et erakonnal võib olla mitu kandidaati ja ma tegin kuu aega tagasi ettepaneku, et Siim Kallas kandideeriks riigikogus ja mina valimiskogus. See oli minu ettepanek erakonnale. Eile erakond seda ettepanekut ei toetanud. Otsus on tehtud ja nüüd läheme edasi. ... Ma ise ei saa kuskile kandideerida, selleks tuleb mind esitada. Kui see ettepanek tehakse, siis ma väga tõsiselt kaalun seda." Kaljurand lubas ka kandideerimise korral välisministri ametist tagasi astuda.[16][17] Kaljuranna kandidatuuri toetuseks koostasid avaliku ühispöördumise valimiskogu liikmetele ka kümned ühiskonnategelased.[18] 9. septembril 2016 teatas Kaljurand, et astub välisministri ametikohalt tagasi ning palub oma toetajatel end valimiskogus presidendikandidaadiks üles seada.
2016. aasta presidendivalimistel sai Kaljurand 24. septembril valimiskogus esimeses voorus 75 häält ning teise vooru edasi ei pääsenud.
Tegevus pärast presidendivalimisi |
2016. aasta oktoobri lõpus alustas Kaljurand osalise koormusega tööd Välisministeeriumis, kus temast sai nõunik küberjulgeoleku küsimustes. Ühtlasi jätkas ta Eesti esindajana ÜRO küberekspertide töögrupis, mille töös on ta osalenud alates 2014. aastast.[19]
2017. aastal asus Kaljurand juhtima värskelt moodustatud Rahvusvahelist Küberstabiilsuse komisjoni. Ettepaneku sellele kohale asumiseks tegi Hollandi valitsus. Komisjoni eesmärgiks on kolme aastaga koostada põhjalik raport, mida tuleks küberruumi turvalisuse suurendamiseks ette võtta.[20]
Tunnustused |
- 2004 Valgetähe III klassi teenetemärk
- 2007 Postimehe aasta inimene
- 2007 Eesti Naiste Koostööketi Teenäitaja
- 2008 Riigivapi III klassi teenetemärk
Suursaadiku auaste (29. oktoober 2008)- 2015 Eesti Ettevõtlike Naiste Assossatsioon (EENA) Aasta Naine[21]
- 2016 Commander Grand Cross of the Order of the Lion of Finland
Isiklikku |
Marina Kaljuranna abikaasa on Kalle Kaljurand. Nende tütar Kaisa (1987) on lõpetanud Tallinna Inglise Kolledži ja Tartu Ülikooli psühholoogia erialal. Poeg Kristjan (1992) on lõpetanud Tallinna Reaalkooli ja õpib TTÜ-s inseneriteadust.[22]
Kaljurand tuli 1991. aastal Eesti naisüksikmängu meistriks sulgpallis.[23] Ta on Eesti sulgpallimeistrivõistlustel võitnud 23 medalit, nendest seitse kuldmedalit. Ta harrastab kepikõndi.[24]
Viited |
↑ Mikk Salu. MARINA KALJURAND: olen venelane ja Eesti patrioot!, Eesti Ekspress, 17. detsember 2014, lk 21.
↑ BNS. Kaljuranna kinnitusel on ta sünnijärgne Eesti kodanik, postimees.ee, 15. aprill 2016.
↑ Karoliina Vasli. MARINA KALJURANNA TAUST: ema Eesti NSV ministrite nõukogu ametnik, isa lätlasest bussijuht, ohtuleht.ee, 20. aprill 2016.
↑ TÜ lõpetanute nimekiri
↑ Marina Kaljurand astus välisministri ametisse Postimees, 16. juuli 2015
↑ Marina Kaljuranna CV Eesti USA-saatkonna kodulehel
↑ 7,07,17,2 Berit-Helena Lamp Eesti suursaadik Kanadas andis üle volikirja Postimees, 2. detsember 2011
↑ Jõhker rünnak Eesti suursaadiku vastu, SL Õhtuleht 3. mai 2007
↑ Gita Kalmet, uus Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas on külaline Toronto Eesti Majas ESTO BBQ "Suvesärinal" Eesti Elu nr. 33, 16. august 2013
↑ "Leht: Rõivas näeb välisministrina Marina Kaljuranda" ERR, 9. juuli 2015
↑ President nimetas Kaljuranna välisministri ametisse, ERR, 15. juuli 2015
↑ Marina Kaljurand astus välisministri ametisse, Postimees, 16. juuli 2015
↑ Presidendikandidaadina meeldib rahvale enim Kaljurand
↑ Kärt Anvelt. Rahva suurima toetusega presidendikandidaat: võtan seda suure tunnustusena oma tööle Eesti Päevaleht, 8. veebruar 2016
↑ Kaljurand: Eesti vajab parimat presidenti, siin ei mängi rolli ei rahvus ega sugu ERR, 27.04.2016
↑ Rõivas palus Kaljurannal partei otsust mitte isiklikult võtta ERR, 31.08.2016
↑ Kaljurand: arvan, et mina oleksin olnud parem kandidaat ERR, 31.08.2016
↑ Kümned ühiskonnategelased soovivad näha Kaljuranda valimiskogus kandidaadina ERR, 31.08.2016
↑ "Kaljurand alustab välisministeeriumis küberjulgeoleku nõunikuna" ERR, 19. oktoober 2016
↑ "Marina Kaljurand hakkab juhtima esinduslikku rahvusvahelist komisjoni" ERR, 17.02.2017
↑ "Tänavuseks aasta naiseks valiti Marina Kaljurand". DELFI, 16.11.2015.
↑ Marina Kaljuranna CV Eesti Washingtoni saatkonna kodulehel
↑ Marina Kaljurand saab Eesti suursaadikuks USAs Eesti Ekspress, 2. juuni 2011
↑ Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves digileht.epl.delfi.ee
Välislingid |
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marina Kaljurand |
Biograafia ESBL-is- Krister Kivi. Marina tormi käes. Eesti Ekspress, 3. mai 2007.
Marina Kaljurand "Эхо Москвы" saates "Народ против...", 8. mai 2008 (vene keeles)- Marina Kaljurand saates "Kukul külas", 16. november 2008, [1]
Marina Kaljurand: Kõik oleneb inimestest, EPL, 31. oktoober 2008- Teet Korsten. Marina Kaljurand: "Soovitan noortele diplomaatidele tööd ida pool", Pohjarannik, 7. märts 2009
Reformierakond esitab välisministriks Marina Kaljuranna Delfi, 10. juuli 2015- Teet Korsten. "Välisminister nr 13 tahab olla väga hea ja pikka aega ametis", Põhjarannik, 10. oktoober 2015
Kaljurand: Eesti vajab parimat presidenti, siin ei mängi rolli ei rahvus ega sugu ERR, 27.04.2016
Toomas Haug. EKREst, Kaljurannast ja siilist Huige, 16. aprill 2016.
Eelnev: Keit Pentus-Rosimannus | Eesti välisminister 2015–2016 | Järgnev: Jürgen Ligi |
Kategooriad:
- Eesti suursaadikud
- Eesti välisministrid
- Eesti sulgpallurid
- XIV Riigikogu liikmed
- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased
- Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
- Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid
- Sündinud 1962
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.364","walltime":"0.463","ppvisitednodes":"value":1488,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":21671,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":4370,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":11,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":19242,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 341.448 1 -total"," 27.59% 94.198 1 Mall:Allikad"," 25.21% 86.096 1 Mall:Infobox_President"," 21.74% 74.230 1 Mall:Infokast"," 21.73% 74.183 1 Mall:Ambox"," 18.70% 63.865 1 Mall:Eesti_VM"," 17.44% 59.543 1 Mall:Navmall"," 10.54% 36.001 1 Mall:Viited"," 8.80% 30.058 1 Mall:Commonskat"," 7.40% 25.277 1 Mall:Commons"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.092","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1420216,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1345","timestamp":"20190421135521","ttl":3600,"transientcontent":true);mw.config.set("wgBackendResponseTime":93,"wgHostname":"mw1248"););