Karl Robert Pusta VR III/1 (1. märts 1883 Narva – 4. mai 1964 Madrid) oli Eesti poliitik, publitsist ja diplomaat.^[1]

Elulugu |

Kaarel Robert Pusta oli raudteeametniku poeg.^[1] Lõpetas 1899 Tallinna linnakooli. Arreteeriti 1903 valitsusvastase tegevuse eest (osales mh Mihhail Kalinini ringi tegevuses), vabanenuna põgenes 1904 välismaale, elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis, õppis Pariisis M. Kovalevski vabaülikoolis ja 1904–1906 Berni Ülikoolis; ühtlasi tegi kaastööd ajalehele Uudised. Töötas 1906–1908 ajalehe Virulane ja 1910–1914 Päevalehe toimetuses, oli ühtlasi Eestimaa Rahvahariduse Seltsi peasekretär. Osales 1915–1917 sõjaväeametnikuna I maailmasõjas. Oli 1917 Eestimaa Toitlusvalitsuse inspektor Tallinnas.

1918–1919 Eesti välisdelegatsiooni liige (kellena käis Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Belgias ja Hollandis taotlemas Eesti Vabariigi tunnustamist), 1918 Eesti diplomaatiline esindaja Prantsusmaal, juhtis 1922 Genfi konverentsil Eesti delegatsiooni, esindas Eestit Rahvasteliidu täiskogus (1923 abiesimees) ja nõukogus. Oli 1919–1932 Eesti saadik Prantsusmaal ja Belgias, 1921–1923 ka Itaalias, aastast 1928 Hispaanias, 1932–1934 Poolas, Rumeenias ja Tšehhoslovakkias, 1935 Rootsis, Taanis ja Norras; 1920 (3 päeva) ja 1924–1925 välisminister.

Kahtlustatuna sidemetes vabadussõjalastega vabastati 1935. aasta detsembris saadikuametist ja arreteeriti. Mõisteti 1936 mais kohtus õigeks. Seejärel elas Pariisis, oli 1939–1940 sealse Eesti saatkonna ametnik eriülesannetes^[2]. 1940 põgenes Saksa okupatsiooni eest USA-sse. Naasis 1953 Euroopasse, täitis Eesti diplomaatilise esindaja kohuseid Prantsusmaal, Belgias ja Hispaanias.^[1]

Teadustöö |

Pidanud loenguid Haagis ning Istanbuli ja Ankara ülikoolis. Avaldanud (peamiselt prantsuse keeles) artikleid, loengute tekste ja raamatuid poliitilistel teemadel, samuti memuaare, mis annavad ülevaate Pusta enda tegevusest diplomaadina ning käsitlevad Eesti diplomaatia ajalugu. Oli Pan-Euroopa liikumise keskjuhatuse liige, Rahvusvahelise Diplomaatilise Akadeemia asutajaliige, aastast 1932 Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemia eluaegne liige, aastast 1938 Rahvusvahelise Rahu Nõukogu liige, 1948–1956 Eesti Vastastikuse Abistamise Ühingu esimees New Yorgis jt organisatsioonide liige. Avaldanud üle 20 teadustrükise.^[1]

Tunnustused |

• 
  Vabadusristi III liigi 1. järk


• Belgia Leopold I Suurrist
  


• Polonia Restituta


• Soome Valge Roosi orden
  


• Läti Kolme Tähe orden
  


• 
  Prantsuse Auleegioni kavaler

Viited |

Teoseid |

• Eestile nime nõutamas. // Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. I. Tallinn, 1927


• Eesti iseseisvus de facto ja de jure. // Eesti iseseisvuse tähistel. Tallinn, 1931: L`idée de l`union européenne devant les gouvernements et la Société des Nations. Brüssel, 1931


• Le Statut juridique de la Mer Baltique à partir de XIX siècle.Pariis, 1936


• Kehra metsast maailma. I osa. Tartu, 1936, 2. trükk Stockholm, 1960


• Estonia and her right to freedom. // J. Central Eur. Affairs 3 (1943) 3


• Estonia appeals to you. New York, 1949


• L'U.R.S.S., les droits de l'homme et les traités. Paris, 1957


• Saadiku päevik I. Geislingen, 1964, 2. trükk 1992


• Kirjad kinnisest majast. Stockholm, 1966


• Kontrastide aastasada. Tartu, 2000.

Kirjandus |

• Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929 394–395


• EAT 248–249


• EE 14, 384


• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, 424–425


• Mana (1966) 2 / 3, 73–74.

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

Välislingid |

• Dokumendid Riigiarhiivis (fond 1622)