Skip to main content

Informaatika Sisukord Definitsioon | Nimi | Informaatika harud | Informaatikuid | Viited | Vaata ka | Kirjandus | NavigeerimismenüüTallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus. Informaatika didaktika. ÕpikEKSSÕS 2006e-teatmikInformaatikaGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamat

Informaatika


inglisesaksaprantsuseinfostruktuuritöötlemistteadusetehnikaarvutitegateoreetilist informaatikatmatemaatika1960ndatelarvutiteleteoreetiline informaatikapraktiline informaatikaarvutitehnikainformaatika didaktikatehisintellektsotsiaalinformaatikaRakendusinformaatikamajandusinformaatikageoinformaatikameditsiiniinfomaatika









(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Iga-m2rk-loeb.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/EV101_-_Iga-m2rk-loeb.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());



Informaatika


Allikas: Vikipeedia

Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib informaatikast üldse; arvutiteaduse all võidakse mõista ka teoreetilist informaatikat.

Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru[1]. Informaatikat seostatakse tänapäeval eeskätt arvutitega.




Sisukord





  • 1 Definitsioon


  • 2 Nimi


  • 3 Informaatika harud


  • 4 Informaatikuid

    • 4.1 Eesti informaatikuid



  • 5 Viited


  • 6 Vaata ka


  • 7 Kirjandus




Definitsioon |


Eestikeelsetes teatmeteostes on informaatikat defineeritud nii:


  • "arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru"[2][3]

  • "arvutipõhise infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga"[4]


Nimi |


Eesti keeles on informaatika kohta käibel peamiselt nimetus, mille eeskuju on võetud saksa ja prantsuse keelest. Inglise keele eeskujul moodustatud "arvutiteadus" on vähem kasutatav ning mõnikord mõistetakse selle all informaatika haru teoreetilist informaatikat.


Sõnad Informatik ja informatique on moodustatud sõnast Information või information (informatsioon) sõnade Mathematik ja mathématique ('matemaatika') eeskujul. Sõna võeti saksa ja prantsuse keeles kasutusele 1960ndatel.[5]


Inglise keeles ei ole sõna informatics laia kasutamist leidnud. Selle asemel kasutatakse otseselt arvutitele viitavat terminit computer science. Et vältida paljude informaatikute meelest liiga tihedat sidumist arvutitega, kasutatakse ka väljendit computing science ('arvutusteadus').[5]



Informaatika harud |


Informaatika põhiharud on teoreetiline informaatika ehk arvutiteadus kitsamas mõttes, praktiline informaatika ja tehniline informaatika ehk arvutitehnika. Kõrvalvaldkondade seas on interdistsiplinaarsed teadusharud informaatika didaktika, tehisintellekt ja sotsiaalinformaatika.


Rakendusinformaatika hõlmab informaatika rakendusi igapäevaelus ja teistel erialadel, näiteks majandusinformaatika, geoinformaatika, meditsiiniinfomaatika.



Informaatikuid |


  • Aladdin Ayesh

  • Edsger Wybe Dijkstra

  • Bill Gates

  • Jordan Hubbard

  • Bill Jolitz

  • Brian Kernighan

  • Donald E. Knuth

  • Marvin Minsky

  • Dennis Ritchie

  • Richard Stallman

  • Linus Torvalds

  • Ken Thompson

  • Alan Turing


Eesti informaatikuid |


  • Ustus Agur

  • Ahto Buldas

  • Ülo Jaaksoo

  • Peeter Normak

  • Jaak Vilo

  • Leo Võhandu


Viited |




  1. ↑ Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus. Informaatika didaktika. Õpik Kasutatud 22.11.2010


  2. ↑ EKSS


  3. ↑ ÕS 2006


  4. ↑ e-teatmik


  5. ↑ 5,05,1 Rechenberg 2000:11




Vaata ka |


  • Amdahli seadus

  • Andmestruktuurid

  • Andmeturve

  • Arvutivõrk

  • Bioinformaatika

  • Infoarhitektuur

  • Informaatika mõisteid

  • Informatsioon

  • Informatsiooniteooria

  • Infosüsteem

  • Internet

  • Programmeerimine

  • Riistvara

  • Tarkvara

  • Telekommunikatsioon


Kirjandus |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em



  • Peter Rechenberg. Was ist Informatik?: Eine allgemeinverständliche Einführung‎, 2000. Google'i raamat


  • Jörg Desel. Das ist Informatik‎, 2001. Google'i raamat


  • Claus Rautenstrauch, Thomas Schulze. Informatik für Wirtschaftswissenschaftler und Wirtschaftsinformatiker‎, 2002. Google'i raamat


  • Heinz-Peter Gumm, Manfred Sommer. Einführung in die Informatik‎, 2006. Google'i raamat


  • Peter Rechenberg. Informatik-Handbuch‎, 2006. Google'i raamat


  • Dieter Werner. Taschenbuch der Informatik‎, 2007. Google'i raamat



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Informaatika&oldid=4945668"





Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.072","walltime":"0.096","ppvisitednodes":"value":259,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":2749,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":337,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":10,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2641,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 67.229 1 -total"," 64.63% 43.451 1 Mall:Commonscat"," 57.14% 38.413 1 Mall:Commons"," 53.79% 36.161 1 Mall:Sõsarprojekt"," 49.20% 33.079 1 Mall:Äärekast"," 10.39% 6.985 1 Mall:Viited"," 3.31% 2.224 1 Mall:See_artikkel"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.016","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":554470,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1275","timestamp":"20190308005301","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Informaatika","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Informaatika","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q21198","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q21198","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-08-05T17:53:02Z","dateModified":"2018-03-18T19:10:37Z"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":125,"wgHostname":"mw1325"););
-

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Image
RiigidEuroopa maadLuksemburg merepiiritariikEuroopasMadalmaadeHollandiBelgiagaBeneluxiPrantsusmaaSaksamaaLuxembourgikindlusestSaksa keeles963SiegfriedileläänestpõhjastidastRheinland-PfalziSaarimaalõunastLorraineMoselleMeurthe-et-Moselle'i departemangudArdennideMoseli jõejõedmetsagaharilik pöökharilik tammhall nelkharilik kortslehtmageveekalukahepaikseidpäriskonnalisiroomajaidimetajaidsaarmasNatura 20001964EuroopasÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.parasvöötme kliimasuvejaanuarveebruarjuuliaugustkonstitutsiooniline monarhiaTäidesaatvat võimuSeadusandlik võim2013põhiseadus18421868NATOEuroopa Liidu1. jaanuari20171985letseburgi keelprantsuse keelkodakondsusePortugaliPrantsusmaaItaaliakatoliiklust187019882013ilmikpreestritajateenistusBosnia ja Hertsegoviinaskindral2000politseijõudLiechtensteiniKataritöötusSaksamaaBelgiaPrantsusmaaHollandmineraalidHiinaeurotsooniga1999euro2002sadamKeldi2. sajandil e...
Read more

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon

Image
Saksa kirjanikudNäitekirjanikudKeiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmedSündinud 1749Surnud 1832 28. august1749Frankfurt Maini ääres22. märts1832Weimarsaksapolühistorõigusteaduse17651768Leipzigi ülikoolis17701771Strasbourgi ülikoolisõigusteadustStrasbourgisJohann Gottfried Herderigatormi ja tungi1775Saksi-Weimari hertsogKarl AugustWeimari1782aadliseisusseItaalias1794Friedrich Schilleriga1806Christiane VulpiusegaJohann Peter Eckermann18361846SaksamaalGötz von Berlichingen1774Noore Wertheri kannatusedCharlotte BuffFaustloomingusaforismidmaailmakirjanduseida filosoofiaGinkgo BilobahõlmikpuulehedSE & JSMarie Under (function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissab...
Read more