Informaatika Sisukord Definitsioon | Nimi | Informaatika harud | Informaatikuid | Viited | Vaata ka | Kirjandus | NavigeerimismenüüTallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus. Informaatika didaktika. ÕpikEKSSÕS 2006e-teatmikInformaatikaGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamat
Informaatika
inglisesaksaprantsuseinfostruktuuritöötlemistteadusetehnikaarvutitegateoreetilist informaatikatmatemaatika1960ndatelarvutiteleteoreetiline informaatikapraktiline informaatikaarvutitehnikainformaatika didaktikatehisintellektsotsiaalinformaatikaRakendusinformaatikamajandusinformaatikageoinformaatikameditsiiniinfomaatika
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Iga-m2rk-loeb.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/EV101_-_Iga-m2rk-loeb.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Informaatika
Jump to navigation
Jump to search
See artikkel räägib informaatikast üldse; arvutiteaduse all võidakse mõista ka teoreetilist informaatikat. |
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru[1]. Informaatikat seostatakse tänapäeval eeskätt arvutitega.
Sisukord
1 Definitsioon
2 Nimi
3 Informaatika harud
4 Informaatikuid
4.1 Eesti informaatikuid
5 Viited
6 Vaata ka
7 Kirjandus
Definitsioon |
Eestikeelsetes teatmeteostes on informaatikat defineeritud nii:
- "arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru"[2][3]
- "arvutipõhise infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga"[4]
Nimi |
Eesti keeles on informaatika kohta käibel peamiselt nimetus, mille eeskuju on võetud saksa ja prantsuse keelest. Inglise keele eeskujul moodustatud "arvutiteadus" on vähem kasutatav ning mõnikord mõistetakse selle all informaatika haru teoreetilist informaatikat.
Sõnad Informatik ja informatique on moodustatud sõnast Information või information (informatsioon) sõnade Mathematik ja mathématique ('matemaatika') eeskujul. Sõna võeti saksa ja prantsuse keeles kasutusele 1960ndatel.[5]
Inglise keeles ei ole sõna informatics laia kasutamist leidnud. Selle asemel kasutatakse otseselt arvutitele viitavat terminit computer science. Et vältida paljude informaatikute meelest liiga tihedat sidumist arvutitega, kasutatakse ka väljendit computing science ('arvutusteadus').[5]
Informaatika harud |
Informaatika põhiharud on teoreetiline informaatika ehk arvutiteadus kitsamas mõttes, praktiline informaatika ja tehniline informaatika ehk arvutitehnika. Kõrvalvaldkondade seas on interdistsiplinaarsed teadusharud informaatika didaktika, tehisintellekt ja sotsiaalinformaatika.
Rakendusinformaatika hõlmab informaatika rakendusi igapäevaelus ja teistel erialadel, näiteks majandusinformaatika, geoinformaatika, meditsiiniinfomaatika.
Informaatikuid |
- Aladdin Ayesh
- Edsger Wybe Dijkstra
- Bill Gates
- Jordan Hubbard
- Bill Jolitz
- Brian Kernighan
- Donald E. Knuth
- Marvin Minsky
- Dennis Ritchie
- Richard Stallman
- Linus Torvalds
- Ken Thompson
- Alan Turing
Eesti informaatikuid |
- Ustus Agur
- Ahto Buldas
- Ülo Jaaksoo
- Peeter Normak
- Jaak Vilo
- Leo Võhandu
Viited |
↑ Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus. Informaatika didaktika. Õpik Kasutatud 22.11.2010
↑ EKSS
↑ ÕS 2006
↑ e-teatmik
↑ 5,05,1 Rechenberg 2000:11
Vaata ka |
- Amdahli seadus
- Andmestruktuurid
- Andmeturve
- Arvutivõrk
- Bioinformaatika
- Infoarhitektuur
- Informaatika mõisteid
- Informatsioon
- Informatsiooniteooria
- Infosüsteem
- Internet
- Programmeerimine
- Riistvara
- Tarkvara
- Telekommunikatsioon
Kirjandus |
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Informaatika |
Peter Rechenberg. Was ist Informatik?: Eine allgemeinverständliche Einführung, 2000. Google'i raamat
Jörg Desel. Das ist Informatik, 2001. Google'i raamat
Claus Rautenstrauch, Thomas Schulze. Informatik für Wirtschaftswissenschaftler und Wirtschaftsinformatiker, 2002. Google'i raamat
Heinz-Peter Gumm, Manfred Sommer. Einführung in die Informatik, 2006. Google'i raamat
Peter Rechenberg. Informatik-Handbuch, 2006. Google'i raamat
Dieter Werner. Taschenbuch der Informatik, 2007. Google'i raamat
Kategooria:
- Informaatika
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.072","walltime":"0.096","ppvisitednodes":"value":259,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":2749,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":337,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":10,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2641,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 67.229 1 -total"," 64.63% 43.451 1 Mall:Commonscat"," 57.14% 38.413 1 Mall:Commons"," 53.79% 36.161 1 Mall:Sõsarprojekt"," 49.20% 33.079 1 Mall:Äärekast"," 10.39% 6.985 1 Mall:Viited"," 3.31% 2.224 1 Mall:See_artikkel"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.016","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":554470,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1275","timestamp":"20190308005301","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Informaatika","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Informaatika","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q21198","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q21198","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-08-05T17:53:02Z","dateModified":"2018-03-18T19:10:37Z"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":125,"wgHostname":"mw1325"););