Skip to main content

Ajaarvamine Sisukord Aastaarv | Vanad kalendrid | Vaata ka | Välislingid | Navigeerimismenüü5. klassi ajalugu - ajaarvamine

AjaarvamineKalender


dateerimisesündmusestaastatekuukalender









(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Iga-m2rk-loeb.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/EV101_-_Iga-m2rk-loeb.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());



Ajaarvamine


Allikas: Vikipeedia

Jump to navigation
Jump to search


Ajaarvamine on dateerimise süsteem, mille aluseks on teatud sündmusest möödunud või selleni jäänud aastate arv.




Sisukord





  • 1 Aastaarv


  • 2 Vanad kalendrid


  • 3 Vaata ka


  • 4 Välislingid




Aastaarv |



  • Islami kalender ja Iraani kalender arvavad aastaid Muhamedi minekust Mekast Mediinasse, aastal 622 m.a.j. (kusjuures islami kalendris on aasta lühem).


  • Gregoriuse kalender ja Juliuse kalender loevad aastaid Kristuse sünnist, milleks on aasta 1 m.a.j.


  • Budistlik kalender loeb aastaid Buddha surmast, aastal 544 e.m.a.


  • Hiina kalender peab esimeseks aastaks aastat 2698 e.m.a., mil hakkas valitsema Kollane keiser.


  • Hinduistlik kalender peab algusaastaks 3102 e.m.a. Siis pöördus Krišna oma igavesse elupaika.


  • Maiade kalendri arvestuse järgi pidanuks maailm pihta algama eri arvestuste järgi 11. või 13. Augustil 3114, või hoopis 15. Oktoobril 3374 e.m.a


  • Juudi kalender arvab aastaid maailma loomisest, milleks on loetud aasta 3761 e.m.a.


  • Assüüria kalender arvab aastaid esimese templi loomisest, milleks on loetud aasta 4750 e.m.a.


  • Bütsantsi kalender luges ajaarvamist "Konstantinoopoli asutamisest" ehk maailma loomisest 5509 e.m.a.

  • Eesti maavalla kalender arvab aastaid Billingeni katastroofist, milleks on loetud aasta 8213 e.m.a. (täpsustatult peaks see olema küll umbes 1400 aastat varasem, s.o. ca 9600 e.m.a.).


Vanad kalendrid |


Šotimaal oli kuukalender kasutusel arvatavasti juba 10 000 aastat tagasi.



Vaata ka |


  • absoluutne ajaarvamine

  • ab urbe condita

  • ajagrupp

  • aja mõõtmine

  • dendrokronoloogia

  • geoloogiline ajaarvamine

  • kalender

  • kristlik ajaarvamine

  • suhteline ajaarvamine


Välislingid |


  • Kristo Siig: 5. klassi ajalugu - ajaarvamine, Youtube, 23. september 2016


Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ajaarvamine&oldid=5216052"





Navigeerimismenüü
























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.020","walltime":"0.020","ppvisitednodes":"value":50,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":0,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":0,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":2,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":0,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 0.000 1 -total"],"cachereport":"origin":"mw1263","timestamp":"20190310084045","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Ajaarvamine","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Ajaarvamine","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q186566","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q186566","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2004-04-14T08:37:44Z","dateModified":"2019-02-13T18:12:23Z"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":98,"wgHostname":"mw1269"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon