Skip to main content

Põllumajandus Sisukord Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad | Ajalugu | Põllumajandusliku tootmise vormid | Vaata ka | Kasutatud materjal | Navigeerimismenüü

Põllumajandus


majandusharumullatoiduloomasöödatoiduainetööstuseletekstiilitööstuselenaha-jalatsitööstuselefarmaatsiatööstuseletoorainekultuurtaimedekoduloomadetaimekasvatusloomakasvatusMaamajandusemetsandusekalandusejahindusegaagraarühiskonnasinfoühiskonnasKaracadagisTürgiloomakasvatuseneoliitikumisneoliitikumiEes-AasiasSumeriteaderniisutuspõllundusõietolmKõpu poolsaareltnisustnöörkeraamika kultuurikoduloomadealetegeminekonksaderkaruäkeveoloomipõllusüsteemidSaha-LoolValter Langküttimisekalastusekeldi põlludnisukaeralinapaepealsed mulladküladnaturaalmajandusegarahanõukogude ajalNõukogude LiitutaasiseseisvumistkolhoosidsovhoosiderastatimaaturismimahepõllundusepõllukultuureEuroopasPõhja-AmeerikasJaapanisarengumaadesPõhja-AmeerikasAustraaliasVenemaaKasahstaninisufarmersulasedKarjasedröövloomadeRantšotõuaretuseleRantšodUSAAustraaliasArgentinasLõuna-AafrikaskohvisuhkruroogpuuviljadagrotehnikaleIstandusökoloogilist tasakaalusõnnikubiotõrjet









(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Iga-m2rk-loeb.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/EV101_-_Iga-m2rk-loeb.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());



Põllumajandus


Allikas: Vikipeedia

Jump to navigation
Jump to search


Mitte segi ajada mõistega põllundus



Disambig gray.svg See artikkel räägib majandusharust; ajakirja kohta vaata artiklit Põllumajandus (ajakiri).

.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em





Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine





Talu majandushoov





Talu majandushoov Soomes aastal 2014


Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus.
Maamajanduse ja eelkõige põllumajanduse teadusliku uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse põllumajandusteaduseks.




Sisukord





  • 1 Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad


  • 2 Ajalugu

    • 2.1 Põllumajanduse ajalugu Eestis



  • 3 Põllumajandusliku tootmise vormid

    • 3.1 Mahepõllumajandus



  • 4 Vaata ka


  • 5 Kasutatud materjal




Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad |




Nisupõld Kose alevikus


Looduslikud tingimused:



  • reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad),


  • kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus),


  • mullad (viljakus).

Majanduslikud tegurid:



  • kapitali olemasolu,


  • tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule,

  • valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)

Põllumajandus koos metsanduse, kalanduse ja jahindusega kuulub majanduses esmasesse ehk hankivasse sektorisse. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähearenenud ehk agraarühiskonnas töötab esmasektoris suur osa elanikkonnast. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas on esmasektoris hõivatud inimeste arv väga väike.
Põllumajanduslikku maad on ligikaudu 30% ja haritavat maad 10 % kogu Maakera pindalast.



Ajalugu |


Vanimad seniavastatud (nisu)põllud on leitud Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt). Nende vanuseks 8000 aastat eKr. Seda peetakse mullaharimise ja loomakasvatuse alguseks, mis toimus neoliitikumis ehk nooremas kiviajas, neil aladel eristatakse nn keraamikaeelset neoliitikumi ehk nooremat kiviaega (Ees-Aasias ja Vahemere mail). Tekib rahvastiku kasv ja hajumine, kasutatakse lihvitud tööriistu, rajatakse savi- ja palkehitisi, ehitatakse kindlustatud asulaid ja monumentaalkalmeid.


Sumerite poolt võetakse umbes 4000 aastat enne Kristust kasutusele maa harimises ader ning järgneva aastatuhande jooksul rajatakse kõrgetasemeline niisutuspõllundus.



Põllumajanduse ajalugu Eestis |



Next.svg Pikemalt artiklis Eesti põllumajandus.

Eestisse jõuab maaviljelus 4000...3000 eKr. Vanim kaera õietolm on leitud Põhja-Eestist, pärinedes aastast u 4000 eKr. Veidi hilisemast ajast on esimesed märgid odrast Hiiumaalt Kõpu poolsaarelt ja nisust Põhja- ja Lääne-Eestist u 3500 eKr. Umbes samal ajal algab maaviljelus ka Lõuna-Skandinaavias. Tolleaegne põllupidamine jäi aga siiski erandlikuks tegevuseks, ilma, et oleks nimetamisväärselt mõjutanud asustust ja ainelist kultuuri. Pikaajalisi asulaid ei tunta, arvatavasti liiguti palju ringi. Rohkem tõendeid põlluharimise kohta on nöörkeraamika kultuuri ajajärgust – umbes III aastatuhat enne Kristust. Matmispaikadest ja asulakohtadest on koduloomade luid ja söestunud odra teri.


Suured muutused Eesti alade põllumajanduses leidsid aset I aastatuhande esimesel poolel enne Kristust. Hoogustus metsade mahavõtmine ja aletegemine, saadud metsamullal hakati kasvatama kultuuristatud taimi. Kasutusele võeti konksader ning kuuselatv- ja karuäke; samuti hakati kasutama veoloomi. Rannikualadel tekkisid esimesed põllupeenardega ümbritsetud põllusüsteemid. Neist vanimad on fikseeritud Põhja-Eesti loopealsel Saha-Lool. Vanimad seniavastatud muistsed põllud on rajatud avarale õhukeste paepealsete muldadega loopealsele. Põldudega kaetud ala võis ulatuda isegi 40–50 hektarini. Uuemate uurimistulemuste põhjal on Valter Lang Saha-Loo esimesed põllud dateerinud väga varasesse aega – 14.–11. sajandisse eKr. Arenev maaviljelus tõrjub küttimise ja kalastuse tagaplaanile.




Seemnekartuli sorteerimine Tartumaal 1913. aastal. Johannes Pääsuke.


600/500 eKr rajatakse esimesed ulatuslikud põllusüsteemid, nn keldi põllud, mis on laialdaselt levinud ka Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. Põlde küntakse konksadraga, mida veavad hobused või härjad. Kasvatatakse põhiliselt otra, nisu ja kaera, õlikultuuridest lina. Põllumajanduslik asustus koondub valdavalt Põhja- ja Lääne-Eestisse, kus paiknevad kergemini haritavad õhukesed paepealsed mullad.


50/100 pKr muutub maaviljelus järjest tähtsamaks ja inimesed jäävad paiksemaks. Arvatakse, et sel ajal Põhja- ja Lääne-Eesti asulakohtades välja kujunenud külad püsivad samal kohal tänapäevalgi.


Majanduslikust seisukohast lähtudes oli varase põllumajandusega ühiskondades tegu naturaalmajandusega, kus kogu vajaminev toodeti ehk tehti oma talu või ka küla piires. Puuduvad esemed vahetati kaup kauba vastu, raha ei tuntud ega kasutatud.


Ehkki Eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lõpus, jäid Eesti Vabariigis põllumajandustooted üheks põhiliseks ekspordiharuks ning ka nõukogude ajal rahuldas Eesti põllumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jätkus ka massiliseks väljaveoks ülejäänud Nõukogude Liitu. Põllumajanduse osakaal Eesti majanduses langes järsult alles pärast taasiseseisvumist ja omandireformi, mille käigus suurmajandid (kolhoosid ja sovhoosid) lagundati ja erastati. 1990. aastate lõpust on põllumajanduses hakanud taas valitsema suurettevõtted, väikefarmid aga tegelevad maaturismi, mahepõllunduse ja nišiturgudega.



Põllumajandusliku tootmise vormid |


Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.


Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.


Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).


Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.


Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.


Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.



Mahepõllumajandus |



Next.svg Pikemalt artiklis Mahepõllumajandus.

Mahepõllumajandus on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.


Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks loomasõnniku) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem biotõrjet.



Vaata ka |


  • Põllumajanduse mõisteid

  • Põllumajandusteadlaste loend

  • Maamajandus

  • Heinatööriistad

  • Põllutööriistad

  • Sordiaretus

  • Koduloomade loend

  • Põllumajanduse mõju keskkonnale


Kasutatud materjal |



  • Raul Vaiksoo Aja lugu – Tea Kirjastus 2011

  • Eesti Maaelu Entsüklopeedia – Eesti Entsüklopeediakirjastus 2009

  • Eesti Põllumajandusentsüklopeedia I köide – Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998


  • Ülle Liiberi eksamimaterjalid


  • Garri Raagmaa loengumaterjalid



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Põllumajandus&oldid=4889728"





Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.184","walltime":"0.241","ppvisitednodes":"value":392,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":10444,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":167,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":6717,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 160.703 1 -total"," 81.11% 130.348 1 Mall:ToimetaAeg"," 62.85% 101.002 3 Mall:Ambox"," 7.57% 12.167 1 Mall:Viita"," 4.74% 7.625 1 Mall:Keeletoimeta"," 2.78% 4.464 2 Mall:Vaata"," 1.83% 2.940 1 Mall:See_artikkel"," 1.42% 2.283 1 Mall:Mitte_segi_ajada"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.081","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1103559,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1324","timestamp":"20190314154618","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":101,"wgHostname":"mw1265"););

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager