Skip to main content

Kaubandus Sisukord Ajalugu | Kaubanduse harud | Viited | Navigeerimismenüü"[EKSS"Kaubandus kui majandusharu""Kaubanduse olemus""https://en.wikipedia.org/wiki/Trade""Majandus ja kaubandus""https://en.wikipedia.org/wiki/Trade""Kaubanduse sisu ja vorm""https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_kaubandus""What is international trade""https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liskaubandus""Wholesaler""What is international trade""Retail trade"

Kaubandus


ettevõtteidtööstusestpõllumajandusestLääne-AasiastLübeckiLäänemerelesuure sepressioonitariifideVäliskaubandusjaemüüjateleJaekaubandusega









(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Iga-m2rk-loeb.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/EV101_-_Iga-m2rk-loeb.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());



Kaubandus


Allikas: Vikipeedia

Jump to navigation
Jump to search


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em

Kaubandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki kaupa tootjatelt tarbijatele vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega kaubeldakse.[1]


Kauban­dus kui mitmekülgne ja kee­ru­lise struk­tu­u­riga majandus­nähtus on tihedalt seotud ja teeb koostööd teiste majandusharudega. Kaubad, mida tarbijatele müüakse muretsetakse suures osas tööstusest ja põllumajandusest. Kaubandus on omakorda tööstusele ja põllumajandusele varus­tajaks tarbe- ja tootmiskaupadega. Kaubandusel on tihedad seosed turisminduse, transpordi, panganduse ja teenindusega.[2][3]




Sisukord





  • 1 Ajalugu

    • 1.1 Eelajalooline kaubandus


    • 1.2 Hilisem kaubandus

      • 1.2.1 Keskaeg


      • 1.2.2 19. sajand


      • 1.2.3 20. sajand


      • 1.2.4 21. sajand




  • 2 Kaubanduse harud

    • 2.1 Väliskaubandus


    • 2.2 Hulgikaubandus


    • 2.3 Jaekaubandus



  • 3 Viited




Ajalugu |



Eelajalooline kaubandus |


Kaubandus pärineb eelajaloolisest ajast, mil inimesed hakkasid omavahel suhtlema. Kaubandus oli eelajalooliste inimeste peamine teenindusharu. Enne tänapäeval käibel oleva valuuta tekkimist, vahetati omavahel kaupu ja teenuseid. Kaubanduse ajalugu küündib kuni 150 000 aasta tagusesse aega. Usutakse, et kaubandus on eksisteerinud kogu inimajaloo vältel ja sai alguse Lääne-Aasiast.[4]



Hilisem kaubandus |



Keskaeg |


Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd: Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest seal toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Lübecki linnast sai sakslaste värav Läänemerele. Idast veeti Euroopasse sisse luksuskaupu, näiteks idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid, nipsesemeid ja peenelt ning kaunilt kujundatud relvi. Lisaks toodi veel idast maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm.
13. sajandil muutus kaubavahetuse iseloom, kaugkaubanduses tuli luksuskaupade kõrvale ka nn massikaupu nagu kala, sool, vili. Kaupmehed teenisid suure kaubakoguse müümiselt väikest vaheltkasu.
Idamaade ja Bütsantsiga kauplemisest lõikasid kasu eelkõige Itaalia linnad, millest olulisemaks olid Veneetsia, Genova ja Pisa. Linnad võistlesid tõsiselt turgude ja kauplemisõiguste pärast, vahel toimusid kaubandustülide tõttu ka tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ja tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ja kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed mitmesajakordset kasumit.[5]



19. sajand |


19. sajandil põhines vabakaubanduse ülimuslikkus peamiselt riigisisesel kasul. Arvutamise teel tehti kindlaks, kas mõne konkreetse riigi huvides oli impordi piirid avada.



20. sajand |


suure sepressiooni ajal oli suur majanduslangus, mis kestis 1929. aastast kuni 1930. aastate lõpuni. Selle perioodi jooksul vähenes kaubavahetus ja muud majandusnäitajad langesid märkimisväärselt.


Alles II maailmasõja ajal lõppes majanduslangus Ameerika Ühendriikides. Sõja ajal 1944. aastal sõlmisid 44 riiki Bretton Woodsi lepingu, mille eesmärk oli vältida riiklikke kaubandustõkkeid, et vältida depressiooni. Sellega loodi eeskirjad ja institutsioonid rahvusvahelise poliitilise majanduse reguleerimiseks: Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (hiljem jagatud Maailmapank ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank). Nende organisatsioonide tegevus algas 1946. aastal pärast seda, kui riigid ratifitseerisid kokkuleppe. 1947. aastal nõustusid 23 riiki üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega, et edendada vabakaubandust.
Euroopa Liidust sai maailma suurim tööstuskaupade ja -teenuste eksportija, suurim eksporditurg umbes 80 riigi jaoks.



21. sajand |


Tänapäeval on kaubandus ainult üks osa kompleksest süsteemist, mis püüab maksimeerida oma kasumit, pakkudes tooteid ja teenuseid turule (mis koosneb nii üksikisikutest kui ka muudest ettevõtetest) madalaima tootmiskuluga. Rahvusvahelise kaubanduse süsteem on aidanud arendada maailmamajandust, kuid kombineeritult kahepoolsete või mitmepoolsete lepingutega tariifide alandamiseks või vabakaubanduse saavutamiseks on mõnikord kahjustatud kolmanda maailma turge.[6]



Kaubanduse harud |


Kaubandusettevõtteid on võimalik lii­gi­tada ja tüpiseerida mitmesuguste tunnuste alusel (tegutsemise vorm, asukoht, äritüüp, suurus jne). Liikide ja tüüpide kaudu on võimalik hinnata ettevõtlus­struk­tuuri kaubanduses; struktuurilt on kaubandust võimalik liigitada erinevate tunnuste alusel. Kõige üldisemalt võiks kaubanduse jagada kolmeks: välis-, hulgi- ja jaekaubandus.[7]



Väliskaubandus |


Väliskaubandus on kaubavahetus kahe või enama eri riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel[8]. Enamus riikides esindab selline vahetuskaubandus märkimisväärset osa sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Kuigi väliskaubandus on eksisteerinud läbi ajaloo, on selle majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne tähtsus viimaste sajandite jooksul märgatavalt tõusnud.[9] Väliskaubandus annab tarbijatele ja riikidele võimaluse osta kaupu või teenuseid, mis pole nende kodumaal kättesaadavad. Rahvusvahelistel turgudel leidub peaaegu kõiki tooteid: toit, riided, varuosad, õli, ehted, vein, valuutad ja vesi. Kaubeldakse ka teenustega: turism, pangandus, nõustamine ja transport. Toode, mida müüakse globaalsel turul on eksport ja toode, mis on ostetud globaalselt turult, on import. Importe ja eksporte arvestatakse riigi kontol jooksvalt makse bilansis.[10]



Hulgikaubandus |


Hulgikaubandus on suurtes kogustes kaupade ostmine, ladustamine ja müük. Hulgikaupmehed müüvad kaupa edasi jaemüüjatele, kutselistele (tööstuslikele või kaubanduslikele) kasutajatele, ametiasutustele, teistele hulgimüüjatele või vahendajatele.[11] Hulgimüüjaid, kes tegelevad ainult mittekonkureerivate kaupade või liinidega, kutsutakse turustajateks.[12]



Jaekaubandus |


Jaekaubandusega tegelevad jaemüüjad ehk ettevõtjad, kes pakuvad kaupu ja teenuseid otse tarbijatele. Jaemüügiettevõtted võivad olla sõltumatult omatud ja juhitud, või osa jaeketist, mis koosneb kahest või enamast kauplusest, mille tegevust koordineerib üksik juhtrühm. Jaemüügiettevõtteid on mitmesuguseid, näiteks kaubamajad, supermarketid, odavate hindadega jaekauplused või postimüük. Tänapäeval on elektrooniline jaemüük kasvanud oluliselt kõrgemale tasemele kui jaekaubandus tervikuna.[13]



Viited |



  1. ↑ "[EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat""].


  2. ↑ "Kaubandus kui majandusharu".


  3. ↑ "Kaubanduse olemus".


  4. ↑ "https://en.wikipedia.org/wiki/Trade".


  5. ↑ "Majandus ja kaubandus".


  6. ↑ "https://en.wikipedia.org/wiki/Trade".


  7. ↑ "Kaubanduse sisu ja vorm".


  8. ↑ "https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_kaubandus".


  9. ↑ "What is international trade".


  10. ↑ "https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liskaubandus".


  11. ↑ "Wholesaler".


  12. ↑ "What is international trade".


  13. ↑ "Retail trade".



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaubandus&oldid=5127808"





Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.164","walltime":"0.198","ppvisitednodes":"value":882,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":5898,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":2957,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":6910,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 161.293 1 -total"," 73.91% 119.209 1 Mall:Toimeta"," 63.46% 102.358 1 Mall:Ambox"," 8.78% 14.164 13 Mall:Netiviide"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.077","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":777108,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1258","timestamp":"20190227100343","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Kaubandus","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Kaubandus","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q601401","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q601401","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-05-06T09:14:42Z","dateModified":"2018-10-26T22:13:08Z"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":120,"wgHostname":"mw1249"););
-

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Image
Städer i Lillpolens vojvodskapStadskommuner i Lillpolens vojvodskap stadPolenKatowiceKraków2006kronlandetGalizienSołasWeichselösterrikarepreussareAuschwitzZatorpiastiska kungahusettyska förbundetkoncentrationslägretAuschwitzandra världskrigetförintelselägerFörintelsenmuseumOświęcims synagoga Koordinater: 50°2′18″N 19°13′17″Ö  /  50.03833°N 19.22139°Ö  / 50.03833; 19.22139 Oświęcim Från Wikipedia Hoppa till navigering Hoppa till sök .mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;color:black;margin:.5em 0 .5em 1em;padding:.2em;float:right;clear:right;width:22em;text-align:left;font-size:88%;line-height:1.6em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;padding:0 .2em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:larger.mw-parser-output .inf...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager

Image
What LEGO pieces have "real-world" functionality? Why does tar appear to skip file contents when output file is /dev/null? Passing functions in C++ What computer would be fastest for Mathematica Home Edition? Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How do you clear the ApexPages.getMessages() collection in a test? Strange behaviour of Check Is it possible to ask for a hotel room without minibar/extra services? Is 1 ppb equal to 1 μg/kg? The following signatures were invalid: EXPKEYSIG 1397BC53640DB551 Stopping real property loss from eroding embankment If I can make up priors, why can't I make up posteriors? What are the performance impacts of 'functional' Rust? Is above average number of years spent on PhD considered a red flag in future academia or industry positions? When is phishing education going too far? Need a suitable toxic chemical for a murder plot in my novel How do I automatically answer y in b...
Read more