Meditsiiniteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin'), tänapäeval ka lihtsalt arstiteadus, on teadusharu ^[viide?], mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut.

Meditsiiniteadus on interdistsiplinaarne, tuginedes nii loodus- kui ka sotsiaalteadustele. Pidevalt integreeruva ja täieneva teadusdistsipliinina on tihedates seostes teiste teaduse põhivaldkondade ja erialadega

• 
  anatoomia (mõeldud loomkatsed on ka aluseks inimkatsetel põhinevatele ravimipreparaatidele)


• bakterioloogia


• biokeemia


• deontoloogia


• diagnostika


• embrüoloogia


• farmakognoosia


• farmakoloogia


• 
  füsioloogia (mõeldud loomkatsed on ka aluseks inimkatsetel põhinevatele ravimipreparaatidele)


• geneetika


• histoloogia


• immunoloogia


• inimese anatoomia


• inimese füsioloogia


• mikrobioloogia


• 
  profülaktika (sealhulgas eelravi ehk metafülaktika)


• psühholoogia


• radioloogia


• ravi


• 
  taastusravika palliatiivse raviga
  


• toksikoloogia


• 
  tsütoloogia jpt.

Meditsiiniteadus jaotakse lihtsustatult kaheks:

• humaanmeditsiin


• veterinaarmeditsiin

Euroopa Liidu Meditsiinisüsteem |

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga mõjutas ka meie tervishoiusüsteemi, sh akadeemilisele meditsiini personalile esitatavaid hariduslikke nõudmisi (hambaarstide õdede kõrghariduse nõue jm). Seadusandlikus, majanduslikus ning meditsiiniseadmete ja protseduuride ning ravimitega seonduvat reguleerib Euroopa Nõukogu ning detailsemalt on määrustiku üldjuhised koondatud Euroopa Farmakopöasse.

Eesti Vabariigi meditsiini- ja tervishoiusüsteem |

Eesti Vabariigis kehtiv tervishoiusüsteem ja sellega seonduv baseerub solidaarsel kindlustusel. Tervishoiusüsteemi majandab EV Sotsiaalministeerium koos Haigekassaga, juhindudes riigieelarve seaduses ettenähtud kuludest ning tuludest (2012. aasta riigieelarve seadus sätestas jaotises 11.Sotsiaalministeeriumi eelarve tulude osaks 57,18 miljonit eurot ja kuludeks 2,770 miljonit eurot.

Meditsiini erialad Eesti Teadussüsteemis |

Eesti kaudu koolitatakse akadeemilisega kõrgharidusega arste ja eriarste peamiselt Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas ning akadeemilise kõrg-, eri-kesk jne meditsiinipersonali vastavates asutustes. Eeskirjade kohaselt loeb Tartu Ülikooli Arstiteaduskond oma eesmärkideks pakkuda arstidele tööks vajalikke teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi, mis võimaldaksid eriala lõpetanuil arstiks kujuneda.

Akadeemilise meditsiini erialad |

Tasustatavaid ning akrediteeritud meditsiiniteenuseid ja -vahendeid võivad meil pakkuda üksnes Tervishoiuametis registreeritud asutused ning arstina ehk õena (ka erialaarstina ning erialaõena) registreerinud isikud. Isikute register on avalik ja kättesaadav:http://www.terviseamet.ee/tervishoid/tervishoiutootaja-registreerimine.html.

Alternatiivmeditsiini eriala |

Patsientide nõustamine,profülaktika, diagnoosimine ning ravimine kehtivaid arstina/farmatseudina jms registreerimisnõudeid ja protseduuri ning teadmusreegelid ning eriaalaseid andmebaase, meetodeid, statistilisi analüüse ning teadusuuringuid kasutamata või omakäelisel kasutamisel, kuid inimesi/loomi/linde haiguslike seisundite ennetamisel, ravimisel ja mõistliku, teadvustatud nõusoleku olemasolul, siiski avitavad inimesed, kellel on piisav hulk hoolealuseid loetakse alternatiivmeditsiini eriala juurde kuuluvaks. Siiski pensionipõlve pidav endine arst, kes nõustab oma lähedasi, ei tegele alternatiivmeditsiiniga, nagu ka oma lähedaste tervislikku seisundit jälgiv ja ravimteesid kasutav lapsevanem ei tegele alternatiivmeditsiiniga.

Alternatiivmeditsiini harud |

Lihtsustatult võib alternatiivmeditsiini kuuluvaiks lugeda märkimisväärse hulga praktiseerijate, vahendite, meetodite, teadmiste ja tarbijate olemasolul ka:

• Ajurveeda


• Hiina meditsiin


• Homöopaatia


• Taimravi


• Tiibeti meditsiin


• Eesti traditsiooniline meditsiin

Haridusjärgsete arsti erialade klassifikatsioon |

EV Sotsiaalministeeriumi määrus nr 110, 28.11.2001 on kehtestanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 alusel
eriarstiabi erialade loetelu alljärgnevalt:

Erihambaarsti erialad on :

• suu-, näo- ja lõualuukirurgia


• ortodontia


• restauratiivne hambaravi

Eriarstide erialad on:

• anestesioloogia


• dermatoveneroloogia


• endokrinoloogia


• erakorraline meditsiin


• gastroenteroloogia


• hematoloogia


• infektsioonhaigused


• kardioloogia


• kardiovaskulaarkirurgia


• laborimeditsiin


• 
  lastekirurgia – *meditsiinigeneetika
  


• nefroloogia


• neurokirurgia


• neuroloogia


• oftalmoloogia


• onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses)


• ortopeedia


• otorinolarüngoloogia


• patoloogia


• pediaatria


• peremeditsiin


• plastika- ja rekonstruktiivkirurgia


• psühhiaatria


• pulmonoloogia


• radioloogia


• reumatoloogia


• sisehaigused


• sünnitusabi ja günekoloogia


• taastusravi ja füsiaatria


• torakaalkirurgia


• töötervishoid


• uroloogia


• 
  üldkirurgia.

Meditsiinierialade loetelu mujal maailmas |

• Biokeemia


• 
  Bioloogia, sh Parasitoloogia, Arengubioloogia ja Evolutsioon
  


• Biostatistika


• Embrüoloogia


• Epidemioloogia


• 
  Farmakoloogia, sh Retseptuur ja Toksikoloogia
  


• Füsioloogia


• Geneetika


• 
  Histoloogia, sh Tsütoloogia
  


• Immunoloogia


• 
  Mikrobioloogia, sh Viroloogia, Mükoloogia ja Bakterioloogia.


• 
  Patoloogia (sisaldab nii üldpatoloogiat kui eripatoloogiat) jaguneb kaheks:
  
  • Patoloogiline anatoomia
  
  
  • Patoloogiline füsioloogia
  
  


• Terviseedendus

Kliinilised erialad |

• Allergoloogia


• Androloogia


• Anestesioloogia


• Dermatoloogia


• Dietoloogia


• Endokrinoloogia


• Epidemioloogia


• Erakorraline meditsiin


• Füsioteraapia


• Gastroenteroloogia


• Geriaatria


• Günekoloogia


• Hematoloogia


• Intensiivravi


• Kardioloogia


• Kirurgia


• Nakkushaigused


• Narkoloogia


• Nefroloogia


• Neuroloogia


• Oftalmoloogia


• Onkoloogia


• Ortopeedia


• Ortodontia


• Otorinolarüngoloogia


• Pediaatria


• Proktoloogia


• Psühhiaatria


• Pulmonoloogia


• Peremeditsiiin


• Reumatoloogia


• Stomatoloogia


• Sünnitusabi


• Traumatoloogia


• Töötervishoid


• Uroloogia


• Veneroloogia

Meditsiiniharud arstidele |

Meditsiini alustalad/baasteadmised ehk prekliinilised erialad |

• Anatoomia


• Biokeemia


• 
  Bioloogia, sh Parasitoloogia, Arengubioloogia ja Evolutsioon
  


• Biostatistika


• Embrüoloogia


• Epidemioloogia


• 
  Farmakoloogia, sh Retseptuur ja Toksikoloogia
  


• Füsioloogia


• Geneetika


• 
  Histoloogia, sh Tsütoloogia
  


• Immunoloogia


• 
  Mikrobioloogia, sh Viroloogia, Mükoloogia ja Bakterioloogia.


• 
  Patoloogia (sisaldab nii üldpatoloogiat kui eripatoloogiat) jaguneb kaheks:
  
  • Patoloogiline anatoomia
  
  
  • Patoloogiline füsioloogia
  
  


• Terviseedendus

Kliinilised erialad |

• Allergoloogia


• Androloogia


• Anestesioloogia


• Dermatoloogia


• Dietoloogia


• Endokrinoloogia


• Epidemioloogia


• Erakorraline meditsiin


• Füsioteraapia


• Gastroenteroloogia


• Geriaatria


• Günekoloogia


• Hematoloogia


• Intensiivravi


• Kardioloogia


• Kirurgia


• Nakkushaigused


• Narkoloogia


• Nefroloogia


• Neuroloogia


• Oftalmoloogia


• Onkoloogia


• Ortopeedia


• Ortodontia


• Otorinolarüngoloogia


• Pediaatria


• Proktoloogia


• Psühhiaatria


• Pulmonoloogia


• Peremeditsiiin


• Reumatoloogia


• Stomatoloogia


• Sünnitusabi


• Traumatoloogia


• Töötervishoid


• Uroloogia


• Veneroloogia

Diagnostilised erialad |

• Kliiniline patoloogia


• Kliiniline füsioloogia


• Keemiline patoloogia


• Laborimeditsiin


• Radioloogia


• Geneetiline patoloogia


• Hematoloogiline patoloogia


• Immunopatoloogia

Interdistsiplinaarsed teemad |

• E-tervis


• Endokrino-immuno-veneroloogia


• Logopeedia


• Psühhoteraapia


• Seksuoloogia


• Terviseedendus

Vaata ka |

• arstide loend


• farmakoloogiline meditsiin


• laboratoorne diagnostika


• meditsiini mõisteid


• meditsiiniline entomoloogia


• tõenduspõhine meditsiin


• veterinaaria


• õendus

Välislingid |

Portaal Meditsiin

• Carl Ferdinand Gräfe, Dietrich Wilhelm Heinrich Busch, "Encyclopädisches wörterbuch der medicinischen wissenschaften", 7. köide, Berliin, J. W. Boike kirjastus, 1831


• Eriarstiabi erialade loetelu


• 2012. aasta riigieelarve seadus


• Tervishoiutöötajate registreerimise andmebaas


• Tartu Ülikooli Arstiteaduskond


• ATC puu – eestikeelne


• Euroopa Farmakopöa konventsioon


• Fred Aschley White, Physical Signs in Medicine and Surgery: An Atlas of Rare, Lost and Forgotten Physical Signs, 2009, Google'i raamatu veebiversioon