Transport Sisukord Transpordiliigid | Eesti transport | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüTransportation"Advantages and disadvantages of road transport""The geography of transport systems""Advantages and disadvantages of rail transport""How stuff works: airplanes""Pros and Cons of Air Transport""UNECE: Inland Water Transport""Water transport""Advantages and disadvantages of sea transport""ekool: Pipeline transport""Types of Pipelines"Fotokogu "Lords of the Logistic"
Transport
ladinainimestematerjalidetransportmaanteedraudteedmerisiseveekogunaftatrafineerimistehasesseveoautodelebensiinkütteõlihobusedJohn Loudon McAdamautoderongEuroopasJaapanisPrantsuseTGVlennunduslennukiteAirbusEuroopaBoeingUSABombardierKanadaEmbraerBrasiiliaUnited Aircraft CorporationVenemaapuistlastilaevadkonteinerlaevadtankeridpuurlaevadRo-ro-laevadpraamidkruiisilaevadujuladkinodrestoranidbaaridööklubidTorutransportvedelikkegaaseAlberta et SarinaKanadasTransiberianSiberistõlut
(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Kas-oled-kirjutanud.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/89/EV101_-_Kas-oled-kirjutanud.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());
Transport
Jump to navigation
Jump to search
 | See artikkel räägib tehnika ja majanduse mõistest; maateaduste mõistete kohta vaata artikleid Ärakanne ja Settetransport. |
Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms teisaldamine ühest kohast teise.
Transpordi kui majandusvaldkonna iseärasuseks on tema tehislikult tekitatud ehk tuletatud nõudlus – vajadus toodete järele, mis eeldavad kohalevedu, või isiku vajadus olla teatud ajal teatud kohas.[1]
Transpordiliigid (means of transport) kujutavad endast vahendeid, millega transporditakse objekte/tooteid, sh inimesi, ühest kohast teise. Peamiselt toimub transport maa (maanteed, raudteed), õhu, vee (meri, siseveekogu) ja torujuhtmete kaudu.
Paljud jaotusvõrgud kasutavad nimetatud transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks naftat pumbatakse läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi üle kanda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüjatele või kütteõli tarbijatele. Kõigil neil transpordiliikidel on omad miinused ja plussid.[2]
Selle, millised veoviisid on riigi või selle piirkonna majanduses oluliseks, määrab ära kolm tegurite rühma: geograafilised (maapinna reljeef, territooriumi suurus, majandusgeograafiline asend), majanduslikud (majanduse arengutase ja sellest tulenev transpordinõudlus) ja poliitilised (riiklik transpordipoliitika, suhted teiste riikidega, riigi kaitsevajadused) tegurid.[1]
Eri transpordiliikide kasutamise ulatus võib riigiti märkimisväärselt erineda. Näiteks tehakse Eestis keskmiselt 40% vedudest autotranspordiga, ülejäänu aga raudteetranspordiga (k.a transiitveod läbi Eesti). Merevedusid sadamast sadamasse ning vedusid jõgedel ja järvedel Eestis ei tehta. [1]
Transpordi arengule on aidanud kaasa maailma rahvastiku kiire kasv, kaupade ja energeetiliste ressursside (naftasaadused, kivisüsi, maagaas jne) tarbimise suurenemine, elanikkonna koondumine linnadesse (urbaniseerumine), linnade kiire kasv ja teaduslik-tehniline progress. Euroopa Liidus annab transport keskmiselt 7% SKT-st. USA-s moodustab transport isegi 16% SKT-st.[3]
Üldkasutatava transpordi koguvedu oli NSV Liidus 1974. aastal 4939,3 miljardit tkm, Eesti NSV-s 18 510 miljonit tkm. [4]
Sisukord
1 Transpordiliigid
1.1 Maanteetransport
1.2 Raudteetransport
1.3 Lennutransport
1.4 Veetransport
1.5 Muud meetodid
2 Eesti transport
3 Vaata ka
4 Viited
5 Välislingid
Transpordiliigid |
Kaubaveoteenuste osutamine klientidele toimub maismaal maanteedel, raudteedel ja siseveekogudel, merel ja õhus. Vanimateks transpordiliikideks on maismaa- ja meretransport. Sajandeid on toimunud suurte kaubakoguste vedamine merel purjelaevadega. Enne autode leiutamist toimus maismaal kaupade vedu hobuvankritega, jõgedel väikeste jõelaevadega. Raudteevedudega tehti algust 19. sajandi keskpaigast. Lennuvedudeni on jõutud aga alles 20. sajandi teisest kümnendist.[3]
Maanteetransport |
Pikemalt artiklis Maanteetransport.
Pikemalt artiklis Maanteetransport.
Veoautod Afganistanis
Maanteetransport on reisijate või kauba vedu ehk transportimine teedel. Esimesteks maanteetranspordi vahenditeks olid hobused, härjad või koguni inimesed. Järjest kasvava kaubanduse ja tööstusrevolutsiooniga olid paremad teed hädavajalikud. John Loudon McAdam (1756–1836) lõi esimese kaasaegse maantee. Ta töötas välja odava sillutise, mis koosnes mullast ja kividest (tuntud kui killustikkate), ning tõstis teed ümbritsevast maastikust mõne meetri võrra kõrgemale, mis aitas kaasa veeäravoolule.[5]
Transpordi teedel võib laias laastus jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste transport. Lühikeste vahemaade ja kergemate väiksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid. Suurte vedude jaoks on mõistlikum kasutada veoautosid.
Inimeste (reisijate) transport teedel toimub kas isiklike autode, ühistranspordi või kaugliinibusside vahendusel.
Positiivsed küljed:
- tasuv / majanduslikult efektiivne
- kiire kohaletoimetamine
- ideaalne lühikeste vahemaade läbimiseks
- ideaalne kergesti riknevate kaupade (nt puu- ja köögiviljad) vedamiseks
- lihtne jälgida kauba asukohta
- lihtne suhelda juhtidega
- ideaalne kullerteenus
Negatiivsed küljed:
- hooletu sõit võib kaupu vigastada
- liikluseeskirjad võivad põhjustada viivitusi
- halb ilm
- liiklusummikutest põhjustatud viivitused[6]
Raudteetransport |
- Pikemalt artiklis Raudteetransport.
Rong Pariisi rongijaamas Saint Lazare's
Raudteetransporti kasutatakse enamasti pikkade vahemaade läbimiseks.[2] Peamiseks transpordivahendiks on rong, mis veab reisijaid ja kaupa raudteerööbastel. Kiiruse suurendamisel raudteedel ja kiirraudteevõrgustike täiustamisel on olnud oluline mõju reisijate transpordile, eriti Euroopas ja Jaapanis. Inimesed jõuavad väga kiiresti punktist A punkti B, kuid seetõttu jäetakse vahele ka palju n-ö vähem tähtsaid vahepeatusi. Näiteks Prantsuse TGV on operatiivse kiirusega ligikaudu 300 km/h.[7]
Positiivsed küljed:
- kiire kohaletoimetamine
- suur mahutavus
- energiasäästlik
- kuluefektiivne
- turvaline
- usaldusväärne
Negatiivsed küljed:
- ettenägematud ajalised viivitused (nt taristu tehniliste rikete korral)
- sõltuvus raudteevedude korraldaja ajakavast[8]
Lennutransport |
- Pikemalt artiklis Õhutransport.
Lennukid päikesetõusu ajal
Lennutransport (lennundus) on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva järel.
Maailmas on viis peamist tsiviilsete transpordilennukite tootjat: Airbus (Euroopa), Boeing (USA), Bombardier (Kanada), Embraer (Brasiilia) ja United Aircraft Corporation (Venemaa).
Ainuüksi USA-s on korraga õhus keskmiselt üle 5000 lennuki. Igal aastal tõuseb õhku üle 64 miljoni kaubandus- ja eralennuki.[9]
Positiivsed küljed:
- kiire kohaletoimetamine, tavaliselt kulub aega vaid kuni 24–48 tundi.
- klientide tellimused täidetakse kiiresti
- tellijate ooteaeg on lühike
- kõrgetasemeline teenindus
Negatiivsed küljed:
- arvestada tuleb lendude hilinemise ja/või tühistamise võimalusega
- tollimaksu ja aktsiisi piirangud
- kulukas[10]
Veetransport |
- Pikemalt artiklis Meretransport.
- Pikemalt artiklis Siseveetransport.
Norra laev
Meretransport on olnud suurim kaubavedaja läbi teadaoleva ajaloo, ühtlasi on ta kõige odavam, kuid aeglaseim kauba transportimisviis. Kõige modernsemad kaubanduslaevad saab liigitada järgnevalt: puistlastilaevad, konteinerlaevad, tankerid, puurlaevad, külmutuskonteineritega laevad, Ro-ro-laevad, rannikuäärsed kauplemislaevad, praamid, kruiisilaevad, liinilaevad ja mitmeotstarbelised laevad.
Meretransport on efektiivne lühikesteks reisideks ja nauditavateks kruiisideks, kus inimesed saavad kasutada pardal pakutavaid mugavusi, näiteks ujulad, kinod, restoranid, baarid, ööklubid jne.
Siseveetransport, sealhulgas jõed ja kanalid, on alternatiivne ning keskkonnasõbralik viis kaupade transportimiseks.[11][12]
Positiivsed küljed:
- ideaalne raskete ja mahukate kaupade transportimiseks
- sobib vedama tooteid, mis säilivad kaua
Negatiivsed küljed:
- pikad tarnetähtajad
- halb ilm võib tarnegraafikut segada
- täpset transiitkaupade asukohta on raske jälgida
- tolli- ja aktsiisimaksu piirangud
- võib olla kulukas[13]
Muud meetodid |
Alaska toruliin altpoolt vaadatuna
Torutransport on kaubavedu läbi toru. Kõige sagedamini saadetakse vedelikke ja gaase, suruõhu abil saab pneumaatiliste torude kaudu transportida ka tahkeid kapsleid. Torujuhtme trassid on praktiliselt piiramatud, kuna neid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla. Pikim gaasijuhe on Alberta et Sarina, mis asub Kanadas ja on 2911 km pikk. Pikim naftajuhe on Transiberian, mis on üle 9344 km pikk ning ulatub Venemaa arktilistelt naftaväljadelt Ida-Siberist Lääne-Euroopasse.[14]
Sõltuvalt torujuhtmete eesmärgist saab need jagada kolmeks:
Kogumise torujuhtmed. Need on väiksemad omavahel ühendatud torujuhtmed, mis moodustavad keerulisi võrgustikke ning mille eesmärgiks on tuua nafta või maagaas lähedal asuvatesse kaevudesse reoveepuhastuseks.
Transport torujuhtmed. Peamiselt pikad suure läbimõõduga torud, mille abil transporditakse tooteid (nafta, maagaas, rafineeritud naftasaadused) linnade, riikide ja isegi mandrite vahel.
Jaotustorustikud. Koosnevad omavahel ühendatud torujuhtmetest ja on väikese läbimõõduga. Nende kaudu transporditakse tooteid lõpptarbijatele. Toiteliinide kaudu jagatakse gaas eramajapidamistesse ja ettevõtetesse.[15]
Lisaks kemikaalidele transporditakse ka vett ja õlut.
Eesti transport |
- Pikemalt artiklis Eesti transport.
Vaata ka |
- Maismaatransport
- Loomtransport
- Veetransport
- Naftajuhtmed
- Gaasijuhtmed
- Veejuhtmed
- Kanalisatsioon
- Energiaülekandeliinid
- Suborbitaalne transport
- Logistika
- Pöidlaküüt
- Side
- Säästev transport
- Teleportatsioon
- Euroopa Liidu transpordipoliitika
Viited |
↑ 1,01,11,2 http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/2_Transport.pdf, Kasutatud: 27.11.2014
↑ 2,02,1 Transportation (vaadatud 25.04.2012) (inglise keeles)
↑ 3,03,1 http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/8_Kaubavedu%20ja%20ekspedeerimine.pdf, Kasutatud: 27.11.2014
↑ http://entsyklopeedia.ee/meedia/veosek%C3%A4ive/nene8_page_0401, Kasutatud: 27.11.2014
↑ Lay (1992), lk 77
↑ "Advantages and disadvantages of road transport". Kasutatud 25.04.2012. Inglise.
↑ "The geography of transport systems". Kasutatud 25.04.2012. Inglise.
↑ "Advantages and disadvantages of rail transport". Kasutatud 09.05.2012. Inglise.
↑ "How stuff works: airplanes". Kasutatud 25.04.2012. Inglise.
↑ "Pros and Cons of Air Transport". Kasutatud 09.05.2012. Inglise.
↑ "UNECE: Inland Water Transport". Kasutatud 25.04.2012. Inglise.
↑ "Water transport". Kasutatud 25.04.2012. Inglise.
↑ "Advantages and disadvantages of sea transport". Kasutatud 09.05.2012. Inglise.
↑ "ekool: Pipeline transport". Kasutatud 25.04.2012. Inglise.
↑ "Types of Pipelines". Kasutatud 09.05.2012. Inglise.
Välislingid |
- Fotokogu "Lords of the Logistic"
Kategooria:
- Transport
(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.212","walltime":"0.270","ppvisitednodes":"value":1104,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":8067,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":3873,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":10124,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 192.149 1 -total"," 68.27% 131.177 1 Mall:ToimetaAeg"," 53.99% 103.738 1 Mall:Ambox"," 17.10% 32.848 1 Mall:Viited"," 4.12% 7.922 10 Mall:Netiviide"," 1.81% 3.469 6 Mall:Vaata"," 1.08% 2.068 1 Mall:See_artikkel"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.084","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":777108,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1328","timestamp":"20190303164102","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Transport","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Transport","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q7590","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q7590","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2003-09-22T13:19:08Z","dateModified":"2019-01-16T10:15:30Z"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":124,"wgHostname":"mw1252"););
