Skip to main content

Õigusteadus Sisukord Õigusteadus ja jurisprudents | Õigusteadus ja õigusteadused | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüEesti õigusbibliograafia andmebaas Bibliographia Iuridica Estonica (andmed kuni 1.11.2010)Eesti õigusbibliograafia andmebaas Bibliographia Iuridica EstonicaEesti õigusbibliograafia aastanimestikr

Multi tool use
Multi tool use

Õigusteadus


teaduskehtivateõigusnormidetõlgendamiseksmeetod19. sajandiCarl Friedrich von SavignyThibautloomuõiguseeraõiguseRooma eraõigusetraditsioonilise formaalse loogikasotsiaalteaduste









(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Iga-m2rk-loeb.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/EV101_-_Iga-m2rk-loeb.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());



Õigusteadus


Allikas: Vikipeedia

Jump to navigation
Jump to search


Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu.[1] Tavakasutuses jäävad tagaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse õigusnormide sisu küsimustele.[1]




Sisukord





  • 1 Õigusteadus ja jurisprudents


  • 2 Õigusteadus ja õigusteadused


  • 3 Vaata ka


  • 4 Viited


  • 5 Välislingid




Õigusteadus ja jurisprudents |



Põhiartikkel: Jurisprudents

Eelneva tõttu samastatakse enamikul juhtudel õigusteadus jurisprudentsiga ehk õigusdogmaatikaga kui normide sisu selgitamisega.[2] Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tõlgendamiseks.[2] Tõlgendamine ongi jurisprudentsi meetod, mille objektiks on õigusnormid. Uurimisobjekti järgi võib jurisprudentsi täpsemalt liigitada, näiteks karistusõigusjurisprudentsiks, riigiõigusjurisprudentsiks jne.


Õigusteadus kui jurisprudents (Rechtswissenschaft) on peamiselt Saksa 19. sajandi teise poole õigusteadlaste looming, mis kasvas välja Carl Friedrich von Savigny ideedest. Savigny väitis oma vaidluses Thibaut'ga, et loomuõiguse asemel tuleks Saksa eraõiguse kodifitseerimisel pöörduda Saksa riikides ajalooliselt jõus olnud õiguse poole. See tähendas Rooma eraõiguse uurimist.[3]


Õigusteaduse mõiste tugineb eeldusele, et õigusmaterjale (seadusi, tavaõigust jne) on võimalik vaadelda loomulikult esinevate nähtustena, mille uurimisest õigusteadlane avastab sisemised põhimõtted ja seosed, analoogiliselt loodusteadustega. Kehtivat õigust nähakse süsteemina, millesse iga uus põhimõte peab lünkadeta paiknema. Sellest tuleneb suur huvi definitsioonide ja klassifikatsioonide vastu, mida ei vaadelda mitte kokkuleppelistena, vaid tõe kehastusena. See protsess leiab aset kõrgel abstraheerituse tasemel, traditsioonilise formaalse loogika reegleid järgides. Jurisprudentsi iseloomustab püüdlus puhtuse poole, millest tuleneb muude sotsiaalteaduste leidude, samuti väärtuste mittejuriidilistena kõrvalejätmine. [4]


Mandrieuroopa õigusteaduskondade õppekavades määravat rolli omav õigusteadus on seega üks peamisi eristavaid jooni mandrieuroopa ja angloameerika õigussüsteemide vahel. Lihtsustatult on öeldud, et "üldise õiguse kohtunikud on probleemilahendajad, mitte teoreetikud, ja tsiviilõiguse rõhk stsientismile, süsteemiehitamisele, formalismile ja muule taolisele jääb efektiivsele probleemilahendamisele ette".[5]



Õigusteadus ja õigusteadused |



Vaata ka: Õigussotsioloogia, õigusajalugu, võrdlev õigusteadus, õigusteooria

Laiemas tähenduses hõlmab õigusteaduse mõiste mitmeid teadusi, mis tegelevad õigusnormide sisust kõrvale jäävate küsimustega. Seega erinevad nad jurisprudentsist nii meetodi kui ka uurimisobjekti poolest.


Õigusteaduste valdkonnad:[6]

















Õigusteaduse valdkondUurimisobjektMeetod
ÕigussotsioloogiaÕiguselu seaduspärasusedKogemuslik
ÕigusdogmaatikaÕigusnormidTõlgendamine (ja süstematiseerimine)
ÕigusajaluguÕigusnormide arengAjaloolised meetodid
Võrdlev õigusteadusTeiste maade õigusnormidTõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid.


Vaata ka |


  • Õigusteadlaste loend


Viited |




  1. 1,01,1 Aulis Aarnio. "Õiguse tõlgendamise teooria." Õigusteabe AS Juura 1996. lk 45.


  2. 2,02,1 Raul Narits. "Õigusteaduse metodoloogia I." Õigusteabe AS Juura: Tallinn 1997. Lk. 10.


  3. John Henry Merryman. "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (1985), taasesitatud väljaandes John Henry Merryman jt., "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (LexisNexis 1994), lk. 481.


  4. John Henry Merryman. op. cit., lk. 482-484.


  5. John Henry Merryman. op. cit., lk. 485.


  6. Aulis Aarnio, op. cit., lk. 48.




Välislingid |


  • Eesti õigusbibliograafia andmebaas Bibliographia Iuridica Estonica (andmed kuni 1.11.2010)

  • Eesti õigusbibliograafia andmebaas Bibliographia Iuridica Estonica

  • Eesti õigusbibliograafia aastanimestik









Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Õigusteadus&oldid=5068000"





Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.140","walltime":"0.167","ppvisitednodes":"value":312,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":4847,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":333,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":4730,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 107.424 1 -total"," 91.07% 97.834 1 Mall:Sotsiaalteadused"," 88.21% 94.755 1 Mall:Navmall"," 33.06% 35.516 1 Mall:Navbar"," 8.81% 9.469 1 Mall:Viited"," 5.25% 5.643 6 Mall:*"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.017","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":595172,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1304","timestamp":"20190221095508","ttl":2073600,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":101,"wgHostname":"mw1327"););OCFTr4oYr w dz0v mpOw WK,IbSQcVERdEEOw7e72zz2BpW7,yNn3s521kX0aEio ZtFrcj mij2mvauwxgPpj1iX,HET0xaBv1 79nE
BLv,mnk7jod0Lw9QVNo4EQfrEL8F2,diWvOViAuuLiwsMX10nAjg,tjKbvP,Rg

Popular posts from this blog

Creating centerline of river in QGIS? The 2019 Stack Overflow Developer Survey Results Are In Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)Finding centrelines from polygons in QGIS?Splitting line into two lines with GRASS GIS?Centroid of the equator and a pointpostgis: problems creating flow direction polyline; not all needed connections are drawnhow to make decent sense from scattered river depth measurementsQGIS Interpolation on Curved Grid (River DEMs)How to create automatic parking baysShortest path creation between two linesclipping layer using query builder in QGISFinding which side of closest polyline point lies on in QGIS?Create centerline from multi-digitized roadway lines Qgis 2.18Getting bathymetric contours confined only within river banks using QGIS?

What is the result of assigning to std::vector::begin()? The Next CEO of Stack OverflowWhat are the differences between a pointer variable and a reference variable in C++?What does the explicit keyword mean?Concatenating two std::vectorsHow to find out if an item is present in a std::vector?Why is “using namespace std” considered bad practice?What is the “-->” operator in C++?What is the easiest way to initialize a std::vector with hardcoded elements?What is The Rule of Three?What are the basic rules and idioms for operator overloading?Why are std::begin and std::end “not memory safe”?