Skip to main content

Õigusteadus Sisukord Õigusteadus ja jurisprudents | Õigusteadus ja õigusteadused | Vaata ka | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüEesti õigusbibliograafia andmebaas Bibliographia Iuridica Estonica (andmed kuni 1.11.2010)Eesti õigusbibliograafia andmebaas Bibliographia Iuridica EstonicaEesti õigusbibliograafia aastanimestikr

Õigusteadus


teaduskehtivateõigusnormidetõlgendamiseksmeetod19. sajandiCarl Friedrich von SavignyThibautloomuõiguseeraõiguseRooma eraõigusetraditsioonilise formaalse loogikasotsiaalteaduste









(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cdiv class="center"u003Eu003Cdiv class="floatnone"u003Eu003Ca href="http://ev101.miljonpluss.ut.ee/" rel="nofollow"u003Eu003Cimg alt="EV101 - Iga-m2rk-loeb.png" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/EV101_-_Iga-m2rk-loeb.png" decoding="async" width="700" height="70" data-file-width="700" data-file-height="70" /u003Eu003C/au003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Enu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());



Õigusteadus


Allikas: Vikipeedia

Jump to navigation
Jump to search


Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu.[1] Tavakasutuses jäävad tagaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse õigusnormide sisu küsimustele.[1]




Sisukord





  • 1 Õigusteadus ja jurisprudents


  • 2 Õigusteadus ja õigusteadused


  • 3 Vaata ka


  • 4 Viited


  • 5 Välislingid




Õigusteadus ja jurisprudents |



Põhiartikkel: Jurisprudents

Eelneva tõttu samastatakse enamikul juhtudel õigusteadus jurisprudentsiga ehk õigusdogmaatikaga kui normide sisu selgitamisega.[2] Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tõlgendamiseks.[2] Tõlgendamine ongi jurisprudentsi meetod, mille objektiks on õigusnormid. Uurimisobjekti järgi võib jurisprudentsi täpsemalt liigitada, näiteks karistusõigusjurisprudentsiks, riigiõigusjurisprudentsiks jne.


Õigusteadus kui jurisprudents (Rechtswissenschaft) on peamiselt Saksa 19. sajandi teise poole õigusteadlaste looming, mis kasvas välja Carl Friedrich von Savigny ideedest. Savigny väitis oma vaidluses Thibaut'ga, et loomuõiguse asemel tuleks Saksa eraõiguse kodifitseerimisel pöörduda Saksa riikides ajalooliselt jõus olnud õiguse poole. See tähendas Rooma eraõiguse uurimist.[3]


Õigusteaduse mõiste tugineb eeldusele, et õigusmaterjale (seadusi, tavaõigust jne) on võimalik vaadelda loomulikult esinevate nähtustena, mille uurimisest õigusteadlane avastab sisemised põhimõtted ja seosed, analoogiliselt loodusteadustega. Kehtivat õigust nähakse süsteemina, millesse iga uus põhimõte peab lünkadeta paiknema. Sellest tuleneb suur huvi definitsioonide ja klassifikatsioonide vastu, mida ei vaadelda mitte kokkuleppelistena, vaid tõe kehastusena. See protsess leiab aset kõrgel abstraheerituse tasemel, traditsioonilise formaalse loogika reegleid järgides. Jurisprudentsi iseloomustab püüdlus puhtuse poole, millest tuleneb muude sotsiaalteaduste leidude, samuti väärtuste mittejuriidilistena kõrvalejätmine. [4]


Mandrieuroopa õigusteaduskondade õppekavades määravat rolli omav õigusteadus on seega üks peamisi eristavaid jooni mandrieuroopa ja angloameerika õigussüsteemide vahel. Lihtsustatult on öeldud, et "üldise õiguse kohtunikud on probleemilahendajad, mitte teoreetikud, ja tsiviilõiguse rõhk stsientismile, süsteemiehitamisele, formalismile ja muule taolisele jääb efektiivsele probleemilahendamisele ette".[5]



Õigusteadus ja õigusteadused |



Vaata ka: Õigussotsioloogia, õigusajalugu, võrdlev õigusteadus, õigusteooria

Laiemas tähenduses hõlmab õigusteaduse mõiste mitmeid teadusi, mis tegelevad õigusnormide sisust kõrvale jäävate küsimustega. Seega erinevad nad jurisprudentsist nii meetodi kui ka uurimisobjekti poolest.


Õigusteaduste valdkonnad:[6]

















Õigusteaduse valdkondUurimisobjektMeetod
ÕigussotsioloogiaÕiguselu seaduspärasusedKogemuslik
ÕigusdogmaatikaÕigusnormidTõlgendamine (ja süstematiseerimine)
ÕigusajaluguÕigusnormide arengAjaloolised meetodid
Võrdlev õigusteadusTeiste maade õigusnormidTõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid.


Vaata ka |


  • Õigusteadlaste loend


Viited |




  1. 1,01,1 Aulis Aarnio. "Õiguse tõlgendamise teooria." Õigusteabe AS Juura 1996. lk 45.


  2. 2,02,1 Raul Narits. "Õigusteaduse metodoloogia I." Õigusteabe AS Juura: Tallinn 1997. Lk. 10.


  3. John Henry Merryman. "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (1985), taasesitatud väljaandes John Henry Merryman jt., "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (LexisNexis 1994), lk. 481.


  4. John Henry Merryman. op. cit., lk. 482-484.


  5. John Henry Merryman. op. cit., lk. 485.


  6. Aulis Aarnio, op. cit., lk. 48.




Välislingid |


  • Eesti õigusbibliograafia andmebaas Bibliographia Iuridica Estonica (andmed kuni 1.11.2010)

  • Eesti õigusbibliograafia andmebaas Bibliographia Iuridica Estonica

  • Eesti õigusbibliograafia aastanimestik









Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Õigusteadus&oldid=5068000"





Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.140","walltime":"0.167","ppvisitednodes":"value":312,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":4847,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":333,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":7,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":4730,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 107.424 1 -total"," 91.07% 97.834 1 Mall:Sotsiaalteadused"," 88.21% 94.755 1 Mall:Navmall"," 33.06% 35.516 1 Mall:Navbar"," 8.81% 9.469 1 Mall:Viited"," 5.25% 5.643 6 Mall:*"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.017","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":595172,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1304","timestamp":"20190221095508","ttl":2073600,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":101,"wgHostname":"mw1327"););

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager