Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks.

Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks.

Teaduslikult |

Isiksuse mõistel ei ole ühtset õiget definitsiooni. Allport (1961, viidatud Mitsopoulou ja Giovazolias, 2015) defineeris isiksust kui indiviidisiseste psühhofüüsiliste süsteemide dünaamilist organisatsiooni, mis loob käitumise,mõtete ja tunnete mustreid. Suures osas pärilikud isiksuseomadused loovad käitumistendetsi, suurendavad teatud reageerimisviiside tõenäosust. Isiksuseomadused on ajas üsna stabiilsed. Roberts, Walton, ja Viechtbauer (2006) koostasid ülevaateartikli, milles näitasid, et isiksuseomadused on ajas püsivad ja mõningal määral muutlikud samaaegselt. Püsivus seisneb selles, et noorena vähe ekstravertsest inimesest vanuse kasvades väga ekstravertset inimest ei saa. Muutlikkus seisneb selles, et populatsiooni keskmistes isiksuseomaduste tulemustes esineb süstemaatilisi muutusi. Näiteks kasvab elu jooksul meelekindlus ja emotsionaalne stabiilsus (Roberts, Walton ja Viechtbauer, 2006). Sarnaselt isiksusega on ka empaatiat ajas püsivaks peetud (Davis ja Franzoi, 1991; Quince, Parker, Wood, ja Benson, 2001), mistõttu on põhjendatud ka isiksuse ja empaatia seoste uurimine.

Vahekord lähedaste mõistetega |

Mõnikord jäetakse võimed isiksuse mõiste alt välja, näiteks isiksusetestid erinevad võimete testidest.

Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega.

Iseloomu mõiste hõlmab ka moraalset aspekti ning on seetõttu isiksuse mõistega võrreldes laiem, kuigi neid sõnu kasutatakse sageli sünonüümidena.

Suur viisik |

Eesti uurijad on peamiselt keskendunud Costa ja McCrae (1995) suurele viisikule ehk viiefaktorilisele isiksusemudelile (Big Five personality traits). On näidatud, et viiefaktoriline isiksusemudel on ka kultuuriüleselt üsna stabiilne (Terraciano jt, 2005). Viiefaktorilise isiksusemudeli komponentideks on sotsiaalsus, ekstravertsus, neurootilisus, avatus kogemusele ja meelekindlus.

Sotsiaalsuse (S) dimensioonid on usaldus, otsekohesus, altruism, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus (Costa ja McCrae, 1995). Ekstravertsus (E) toob kaasa energeetilise suhtluse keskkonnaga. Alaskaalade alla kuuluvad dimensioonid nagu soojus, seltskondlikkus, enesekehtestavus, aktiivsus, elamustejanu ja positiivne emotsionaalsus (Costa ja McCrae, 1995).

Ekstravertsuse (E) alaskaaladeks on soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, elamustejanu, positiivsed emotsioonid.

Neurootilisuse (N) alaskaaladeks on ärevus, vaenulikkus, masendus, kohmetus, impulsiivsus ja abitus (Costa ja McCrae, 1995).

Avatus kogemusele (AK) kätkeb endas selliseid alaskaalasid nagu avatus fantaasiale, esteetikale, tunnetele, teguviisidele, mõtetele ja väärtustele (Costa ja McCrae, 1995). Moutafi, Furnham, ja Crump (2006) on leidnud positiivse korrelatsiooni kogemusele avatuse ja intelligentsuse vahel. Nende uurimuse põhjal suutis avatus kogemusele seletada ligikaudu 5% intelligentsuse varieeruvusest.

Meelekindluse (M) alla käivad asjatundlikkus, korralikkus, kohusetundlikkus, saavutusvajadus, enesedistsipliin ja kaalutlemine (Costa ja McCrae, 1995). Meelekindlus on positiivselt korreleeritud akadeemilise edukusega (Goff ja Ackerman, 1992; Gray ja Watson, 2002; Rothstein, Paunonen, Rush, ja King, 1994) ning toimetulekuga tööl (Barrick ja Mount, 1991; Hogan, Hogan, ja Roberts, 1996; Hunter ja Schmidt, 1996; Hurtz ja Donovan, 2000; Salgado, 1997, kõik selles lauses viidatud Higgins, Peterson, Lee, ja Pihl, 2007). Samas on leitud negatiivne korrelatsioon voolava intelligentsusega (Moutafi, Furnham ja Crump, 2006; Moutafi,Furnham ja Paltiel, 2004).

Isiksuse seosed empaatiaga |

Suure Viisiku isiksusemudeli konstruktidest on prosotsiaalse käitumisega seostatud ekstravertsust ja sotsiaalsust. Intuitiivselt tundub, et sotsiaalsusel peaks olema tugev seos empaatiaga. Sotsiaalsuse ja empaatia vahel on seos leitud mitmest uuringust (Cote jt, 2011; Kraus, Cote, ja Keltner, 2010). Mõnes uuringus seda seost seevastu leitud ei ole (Bastian, Burns, ja Nettelbeck, 2005; Hall, Andrzejewski, ja Yopchick, 2009). Avatus kogemusele, milles on seoseid intelligentsuse, kultuuri, loomingulisuse ja laia huvideringiga, võiks hästi soodustada tunnetuslikku empaatiat. Neurootilistel inimestel on kalduvus kogede negatiivseid emotsioone, mistõttu tundub paslik hüpotees, et neil on tugevam kogemuslik empaatia. Kogemuslik empaatia ei näi jällegi kokku sobivat tugeva meelekindlusega, kuna teistele sügavalt kaasa elades peaks need elamused endale seatud teelt just kõrvale kallutama. Järgnevalt vaadeldakse empaatia ja isiksuse seoseid kahest perspektiivist lähtuvalt – tunnetuslikust ja kogemuslikust.

Isiksus ja tunnetuslik empaatia |

Davise IRI neljadimensioonilise empaatiaküsimustiku ja isiksuse viiefaktorilise mudeli seoseid on uurinud näiteks Mooradian, Davis, ja Matzler (2011). Nad leidsid, et IRI vaatenurga võtmise (VV) alaskaala on oluliselt korreleeritud kõikide isiksuseomadustega, kui mõõdikuna kasutati NEO-FFI testi. Kõige tugevam seos oli sotsiaalsusega (r = .38), siis kogemusele avatusega(r = .27) ja ekstravertsusega (r = .21, kõigil kolmel p < .001). Pole kuigi üllatav, et kõrgem skoor sotsiaalsuses tähendab ka kõrgemat skoori tunnetuslikus empaatias. Üllatab see, et avatus kogemusele ja VV jagavad variatiivsusest vaid 9%. Lisaks leiti VV nõrk negatiivne korrelatsioon neurootilisusega (r = -.17) ja positiivne korrelatsioon meelekindlusega (r = .16, mõlemal p < .05).

Magalhães, Costa ja Costa (2012) viisid läbi uurimuse, kus 350 meditsiinitudengil paluti hinnata enda empaatiat Jeffersoni arsti empaatia skaalal (JSPE) ja täita ära isiksuseküsimustik. Leiti oluline korrelatsioon JSPE üldskoori ja sotsiaalsuse (r = .24), kogemusele avatuse (r = .22) ning meelekindluse (r = 14) vahel. Peale soo kovariatsiooni mõjuga arvestamist muutus meelekindluse korrelatsioon JSPE üldskooriga ebaoluliseks. Paar aastat hiljem kasutasid samu mõõdikuid uuesti Costa, Alves, Neto, Marvao, Portela, ja Costa (2014). Nende uurimuses osales kokku 472 tudengit, mistõttu muutusid statistiliselt oluliseks ka mitmed väiksema valimiga ebaoluliseks jäävad korrelatsioonid ja regressioonid. Korrelatsioonid tunnetusliku empaatiaga olid järgnevad: sotsiaalsus (r = .31), avatus kogemusele (r = .22), meelekindlus (r = .19) ja ekstravertsus (r = .18, kõigil neljal p < .001). See tähendab, et paari aastaga muutus oluliselt tugevamaks tunnetusliku empaatia korrelatsioon sotsiaalsusega. Costa jt (2014) väidavad, et suutsid isiksuseomadusi arvesse võttes oluliselt paremini ennustada inimese kuulumist empaatia skoorilt kõrgemasse või madalamasse kolmandikku. Vaid sugu, vanust ja ülikooli arvesse võttes oli ennustusjõud 6,4%, samas kui sotsiaalsust ja kogemusele avatust arvesse võttes kasvas see 16,8%-ni üle juhuslikkuse.

Cote jt (2011) kasutasid empaatia mõõtmiseks mitmeid empaatilise täpsuse teste, milles ühes tuli fotodel esitatud nägudelt õigesti emotsioone tuvastada. Kuna järjestikune vaid nägudest tehtud piltide vaatamine ei ole eriti emotsionaalselt kaasahaarav, siis liigitasime selle testi tunnetusliku empaatia mõõdikute alla. Cote jt (2011) leidsid regressioonanalüüsi teel, et sotsiaalsus ennustas statistiliselt olulisel määral empaatilist täpsust. Haas, Brook, Remillard, Ishak, Anderson, ja Filkowski (2015) uurisid samuti empaatilist täpsust ja tulemused näitasid sama – empaatiline täpsus ja sotsiaalsus on märkimisväärselt korreleeritud (r = .33).

Nii ekstravertsuses kui ka sotsiaalsuses on alaskaalasid, mis ei ole suhtlemisega otseselt seotud. Näiteks iseloomustab ekstravertsust sotsiaalsele motivatsioonile lisaks ka tundlikkus tasude suhtesja elamustejanu. Kõrge sotsiaalsuse skooriga võib kaasneda lisaks altruistlikele omadustele ka otsekohesus. Haas ja kolleegid (2015) viisid seetõttu läbi eksperimendi, kus katseisikutel tuli täita isiksuseküsimustik, läbida empaatilise täpsuse ja emotsionaalse perspektiivivõtmise ülesanne (EPÜ). EPÜ-s esitati katseisikutele pilt,millel ühe inimese nägu oli uduseks tehtud. Seejärel tuli neil valida, milline oleks sobiva emotsiooniga nägu uduseks tehtud näo asemele. Haas ja kolleegid (2015) leidsid, et empaatilise täpsusega olid korreleeritud nii ekstravertsuse soojuse (r = .32) kui ka sotsiaalsuse altruismi (r = .26, mõlema p < .05) alaskaala. Ekstravertsusel tervikuna statistiliselt olulist seost empaatilise täpsusega ei ilmnenud. Ekstravertsuse kehtestavuse ja elamustejanu, sotsiaalsuse otsekohesuse ja tagasihoidlikkuse alaskaalade seosed olid ebaolulised nii empaatilise täpsuse kui ka EPÜ tulemustega (Haas jt, 2015).

Isiksus ja kogemuslik empaatia |

IRI ja NEO-FFI küsimustike abil leidsid Mooradian, Davis, ja Matzler (2011), et IRI alaskaala isiklik distress (ID) oli oluliselt korreleeritud neurootilisuse (N, r = .49, p < .001) ja kogemusele avatusega (r = .11, p < .05).Teoreetiliselt tekitab nii tugev korrelatsioon N ja ID vahel muret, kuna seab kahtluse alla kuivõrd ID empaatiat mõõdab. Kui inimesel on kalduvus tunda rohkelt raskeid emotsioone, siis tunneb ta seda paljudes elu valdkondades, kaasaarvatud suhetes teistega, ja seetõttu saab kõrge skoori ka ID küsimustele vastates. Sellisel juhul on oht ID skoori vääriti tõlgendada pidades seda vaid empaatiast tulenevaks.

Korrelatsioone on leitud empaatilise muretsemise (EM) ja sotsiaalsuse (S,r = .50), ekstravertsuse (E, r = .26), meelekindluse (M, r = .22, kõik eelnevad p < .001) ja kogemusele avatuse (AK, r = .20, p < .01) vahel (Mooradian, Davis, ja Matzler, 2011). Seega võib EM-i pidada olulisel määral kattuvaks sotsiaalsusega. Mõningast üllatust tekitab arvestatav korrelatsioon k aE-ga, mis viitab, et EM muretsemine pole eriti stressi rohke. Dimensioonile sobinuks paremini nimetus empaatiline kaastundlikkus, mis on meie arvates valentsineutraalsem.

Isiksuse ja empaatia seoste arutelu |

Tunnetuslik empaatia, mõõdetuna mitme erineva mõõdikuga, on seega märkimisväärses korrelatsioonis sotsiaalsuse (.23 < r < .39) ja kogemusele avatuse (.21 < r < .28), vähemal määral või osaliselt meelekindluse ning ekstravertsusega. Seos puudub neurootilisusega. E ja S alatestide, mis on seotud inimliku suhtlemisega, eraldi vaatamine põhja panevate järeldusteni ei vii.

Kui vaadata kogemuslikku empaatiat (KE) tervikuna, siis esines päris suur korrelatsioon neurootilisuse ja sotsiaalsusega (mõlemad .48 < r < .51). Vähemal määral oli KE korreleeritud E, AK ja M-ga (kõigil kolmel .19 < r < .27).

Dimensioone eraldi vaadates torkab selgelt silma, et isikliku distressi ja neurootilisuse korrelatsioon on suur (r = .49). Sellepärast soovitavad käesoleva ülevaateartikli autorid IRI ID dimensioon uuesti läbi mõtestada ja veenduda, kuivõrd mõõdetakse empaatiat, mitte emotsionaalset sättumust. EM-i suur korrelatsioon S-ga ja puudulik korrelatsioon N-ga viitab, et emotsionaalse muretsemise asemel sobinuks dimensiooni nimeks valentsineutraalsuse tõttu paremini näiteks empaatiline kaastunne.

Need tulemused näitavad, et sotsiaalsuse dimensioonis on segatud mõlemad empaatia osad. Seda kinnitab ka Butruse ja Witenbergi (2013) uurimus, kus nad proovisid sotsiaalsuse, kogemusele avastuse ja empaatia põhjal tolerantsust ennustada, aga tõid välja ka prediktorite vahelised korrelatsioonid. Nad leidsid sotsiaalsuse korrelatsiooni nii IRI VV (r = .54) kui EM-ga (r = .48). See on huvitav leid,kuna esimene on seotud pigem tunnetusliku ja teine kogemusliku empaatiaga. Butrus ja Witenberg (2013) püüdsid kinni veel teisegi isiksuse seadumuse, avatus kogemusele, mis korreleerus nii VV (r = .23) kui ka EMga (r = .24).

Eelnevale tuginedes joonistub välja pilt, kus sotsiaalsus on võrdväärselt korreleeritud nii TE kui ka KE-ga. Sama on kogemusele avatusega. Edasistes uuringutes tasub täpsustada, kas S korrelatsiooni TE ja KE-ga põhjustavad samad küsimused, või on teatud sotsiaalsuse alaskaalad vastutavad TE-ga ja teised KE-ga korrelatsiooni eest.

Kõigi eespool nimetatud isiksuseomaduste ja empaatia seostele leidub neidki, kes seda seost oluliseks ei pea. Pohling, Bzdok, Eigenstetter, Stumpf, ja Strobel (2015) uurisid saksa tudengitel eetilist otsustelangetamist seoses empaatia, väärtuste ja isiksuse seadumustega. Nende uurimismudeli kohaselt puudus empaatia ja isiksuse vahel seos.

Kirjandus |

• 
  Igor Kon, "Isiksuse sotsioloogia". Vene keelest tõlkinud P. Freidin; eesti keeles varem ilmumata värsid tõlkinud Jaan Kross. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 252 lk


• Igor Kon, ""Mina" avastamine". Tõlkinud Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm. Eesti Raamat, Tallinn 1981, 250 lk


• 
  Rabindranath Tagore, "Isiksus: Ameerikas peetud loengud". Tõlkinud Stella Noa. Olion, Tallinn 1995, 136 lk


• 
  Anti Kidron ja Voldemar Kolga, "Isiksuse käsitlusi Läänes ja Idas". Kirjastus Mondo, Tallinn 2000, 110 lk


• "Isiksusepsühholoogia". Toimetajad Jüri Allik, Anu Realo, Kenn Konstabel. Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, 358 lk


• Anti Kidron, "Isiksus. Isiksuse käsitlusi läänes ja idas". Mondo, Tallinn 2005, 256 lk


• Mitsopoulou, E. and Giovazolias, T. (2015). Personality traits, empathy and bullying behavior: A meta-analytic approach. Aggression and Violent Behavior, 21:61–72.


• Roberts, B. W., Walton, K. E., and Viechtbauer, W. (2006). Patterns of mean-level change in personality traits across the life course: A meta-analysis of longitudinal studies. Psychological Bulletin, 132(1):1– 25.


• Davis, M. H. and Franzoi, S. L. (1991). Stability and change in adolescent selfconsciousness and empathy. Journal of Research in Personality, 25(1):70 – 87.


• Quince,T.A.,Parker,R.A.,Wood,D.F.,and Benson, J. A. (2011). Stability of empathy among undergraduate medical students: A longitudinal study at one UK medical school. BMC medical education, 11(1):90.


• Costa Jr., P.T. and McCrae, R.R. (1995). Domains and Facets: Hierarchical personality Assessment Using the Revised NEO Personality Inventory. Journal of Personality Assessment, 64(1):21.


• Terracciano,A. etc. (2005). National character does not reflect mean personality trait levels in 49 cultures. Science (New York, N.Y.), 310(5745):96–100.


• Moutafi, J., Furnham, A., and Paltiel, L. (2004). Why is Conscientiousness negatively correlated with intelligence? Personality and Individual Differences, 37(5):1013–1022.


• Moutafi, J., Furnham, A., and Crump, J. (2006). What facets of openness and conscientiousness predict fluid intelligence score? Learning and Individual Differences, 16(1):31–42.


• Higgins, D. M., Peterson, J. B., Pihl, R.Õ., and Lee, A. G. M. (2007). Prefrontal cognitive ability, intelligence, Big Five personality, and the prediction of advanced academic and workplace performance. Journal of Personality and Social Psychology, 93(2):298–319.


• Côté, S., Kraus, M. W., Cheng, B. H., Oveis, C., van der Löwe, I., Lian, H., and Keltner, D. (2011). Social power facilitates the effect of prosocial orientation on empathic accuracy. Journal of Personality and Social Psychology, 101(2):217–232.


• Kraus, M. W., Cote, S., and Keltner, D. (2010). Social Class, Contextualism, and Empathic Accuracy. Psychological Science, 21(11):1716–1723.


• Bastian, V. A., Burns, N. R., and Nettelbeck, T. (2005). Emotional intelligence predicts lifeskills, but not as well as personality and cognitive abilities. Personality and Individual Differences, 39(6):1135–1145.


• Hall, J. A., Andrzejewski, S. A., and Yopchick, J. E. (2009). Psychosocial Correlates of Interpersonal Sensitivity: A MetaAnalysis. Journal of Nonverbal Behavior, 33(3):149–180.


• Mooradian, T. A., Davis, M., and Matzler, K. (2011). Dispositional Empathy and the Hierarchical Structure of Personality. The American Journal of Psychology, 124(1):99–109.


• Magalhães, E., Costa, P., and Costa, M. J. (2012). Empathy of medical students and personality:Evidence from the Five-Factor Model. Medical Teacher, 34(10):807–812.


• Costa, P., Alves, R., Neto, I., Marvão, P., Portela, M., and Costa, M. J. (2014). Associations between Medical Student Empathy and Personality: A Multi-Institutional Study. PLoS ONE, 9(3):e89254


• Haas, B. W., Brook, M., Remillard,L.,Ishak, A., Anderson, I. W., and Filkowski, M. M. (2015). I Know How You Feel: The Warm Altruistic Personality Profile and the Empathic Brain. PLOSONE,10(3):e0120639.


• Butrus, N. and Witenberg, R. T. (2013). Some Personality Predictors of Tolerance to Human Diversity: The Roles of Openness, Agreeableness, and Empathy: Personality predictors of tolerance. Australian Psychologist, 48(4):290–298.


• Pohling, R., Bzdok, D., Eigenstetter, M., Stumpf, S., and Strobel, A. (2015). What is Ethical Competence? The Role of Empathy, Personal Values, and the Five-Factor Model of Personality in Ethical DecisionMaking. Journal of Business Ethics.

Vaata ka |

• Isiksusepsühholoogia


• Iseloom