Osa artiklitest teemal
Emotsioonid
Kiindumus Viha Äng Ahastus Tüütus Ootusärevus Ärevus Apaatia Erutus Aukartus Igavus Kindlameelsus Põlgus Rahulolu Julgus Uudishimu Masendus Iha Meeleheide Pettumus Vastikus Usaldamatus Ekstaas Piinlikkus Empaatia Entusiasm Kadedus Eufooria Hirm Frustratsioon Tänulikkus Lein Süütunne Õnnelikkus Vihkamine Lootus Õudus Vaenulikkus Alandus Huvi Armukadedus Rõõm Üksindus Armastus Himu Paanika Kirg Haletsus Nauding Uhkus Raev Kahetsus Kibestumus Kurbus Saudade Schadenfreude Enesekindlus Häbi Šokk Häbelikkus Kahetsusvalu kannatus Üllatus Usaldus Imestus Muretsus
.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em v a r

See artikkel on tundmusest; filmi kohta vaata artiklit Hirm (film).

Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada.

Paul Ekman loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud viis on viha, rõõm, kurbus, üllatus, vastikus.

Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist – vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine.

Vaata ka |

• Foobia

Kirjandus |

• 
  Gustav Ichheiser. Fear of Violence and Fear of Fraud: With Some Remarks on the Social Psychology of Antisemitism. – Sociometry, 1944, 7(4), lk 376-383. Vt Gustav Ichheiser#Vägivallahirm ja pettusehirm: mõnede märkustega antisemitismi sotsiaalpsühholoogia kohta.


• 
  Mihhail Lotman. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. IV: Hirm ja selle kognitiivsed mudelid: Eesti hirm saksa ja vene mudeli taustal." – Akadeemia, 2009, 21(5), 1035 – 1064.


• 
  Mihhail Lotman. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. III: Glossofoobia vene kultuuris." – Akadeemia, 2009, 21(3), 631 – 647.


• 
  Mihhail Lotman. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. II: Hirmu ruum: Hirmusemiootikast vene kultuuris." – Akadeemia, 21(2), 429 – 455.


• 
  Mihhail Lotman. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. I: Kultuurisemiootika ja hirmu fenomenoloogia." – Akadeemia, 2009, 21(1), 191 – 215.


• 
  Kalle Kurg. "Südamelöögid kinnimüüritud toas. Lahtisi lehti ühest päevikust." Essee. (Hirmu kui psühhofüsioloogilise ja õuduse kui semiokultuurilise nähtuse ilmnemisest seoses inimese eksistentsiaalsete probleemide, sotsiokultuuriliste probleemide jm. 2000. aastate argielus, meedias, vaimukultuuris jm.) Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." Kirjastus Ilo, 2009. Lk. 317-336. ISBN 978-9985-57-895-7
  


• 
  Juri Lotman. "Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast." Koostanud ja järelsõna kirjutanud Mihhail Lotman. Tallinn: Varrak, 2007. 167 lk.

Välislingid |

Tsitaadid Vikitsitaatides: Hirm

• 
  Kalle Kurg. "Hirm ja õudus. Südamelöögid kinnimüüritud toas." (Sissevaade hirmu ja õuduse probleemisse inimese eksistentsiaalsete probleemide ja biosotsiaalse olemise, tänase tegeliku elu, meedia jne taustal.) [1] – Algernon, detsember 2011.