Skip to main content

Bolševikud Vaata ka | Navigeerimismenüür

20. sajand VenemaalKommunism


vene keelesVenemaa Sotsiaaldemokraatliku TöölisparteiVSDTP II Kongressil1903Vladimir Leninmenševikeksvähemlasteksklassivõitlusestproletariaadi diktatuuriGeorgi PlehhanovVSDTP VI Kongressil1912NLKP










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Bolševikud




Allikas: Vikipeedia

(Ümber suunatud leheküljelt Bolševik)





Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajatest; teiste tähenduste kohta vaata Bolševik (täpsustus)
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em










Artiklid teemal
Marksism
Marx ja Engels


Sotsioloogia ja antropoloogia


  • Kodanlus

  • Klassiteadvus

  • Kaubafetišism

  • Kommunism

  • Hegemoonia

  • Riigita kommunism

  • Ekspluateerimine

  • Inimloomus marksismis

  • Proletariaat

  • Tootmissuhted

  • Alatarbimine





Majandusteadus


  • Marksistlik ökonoomika

  • Väärtusseadus

  • Tootmisvahendid

  • Tootmisviis

  • Tootlikud jõud

  • Lisaväärtus





Ajalugu


  • Kapitalistlik tootmine

  • Klassivõitlus

  • Proletariaadi diktatuur

  • Maailmarevolutsioon

  • Kapitali esialgne akumulatsioon

  • Proletariaadi revolutsioon





Filosoofia


  • Marksistlik filosoofia

  • Ajalooline materialism

  • Dialektiline materialism

  • Guevarism

  • Maoism

  • Marksistlik humanism

  • Strukturaalne marksism

  • Trotskism

  • Lääne marksism





Tuntud marksistid


  • Karl Marx

  • Friedrich Engels

  • Rosa Luxemburg

  • Vladimir Lenin

  • Lev Trotski

  • Antonio Gramsci

  • Mao Zedong

  • György Lukács

  • Cornelius Castoriadis

  • Louis Althusser

  • Frankfurdi koolkond

  • Praxise koolkond

  • Antonio Negri




.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em
  • v

  • a

  • r


Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad. VSDTP II Kongressil 1903. aastal said radikaalsed sotsiaaldemokraadid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". Vähemusse jäänud vastaseid hakati nimetama menševikeks ehk vähemlasteks.
Sotsiaaldemokraadid hindasid aastatel 1905–1907 alanud revolutsioonilist liikumist kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis oli suunatud tsaari isevalitsuse nõrgestamisele, mitte aga klassivõitlusest lähtuvat proletariaadi diktatuuri kehtestamisele. Bolševike arvates pidi antud revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid bolševikud ja menševikud eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes: bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpi organisatsioon, mis võimaldaks saavutada peale taktikaliste eesmärkide ka strateegilisi eesmärke (proletariaadi maailmarevolutsioon jne).


Menševike juht oli Georgi Plehhanov.


Bolševikud pidasid erinevalt menševikest revolutsiooonilise liikumise peajõuks töölisklassi, proletariaadi diktatuuri võimu aluseks ja sotsialismi ehitamise põhitingimuseks pidasid nad töölisklassi ja talurahva liitu.


Enamlaste võitlus vähemalaste vastu lõppes VSDTP VI Kongressil 1912. aastal sellega, et vähemlased heideti parteist välja.



Vaata ka |


NLKP









Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bolševikud&oldid=5089541"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.132","walltime":"0.181","ppvisitednodes":"value":1056,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":27652,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":10638,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":12,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2892,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 145.975 1 -total"," 61.47% 89.738 1 Mall:Keeletoimeta"," 51.83% 75.658 1 Mall:Ambox"," 36.95% 53.938 1 Mall:Marksism"," 34.43% 50.252 1 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga"," 25.32% 36.959 1 Mall:Külgteemakast"," 11.81% 17.244 1 Mall:Navbar"," 3.86% 5.642 5 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga/rida"," 1.47% 2.141 1 Mall:See_artikkel"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.063","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":855642,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1254","timestamp":"20190416175636","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":120,"wgHostname":"mw1320"););
-

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Image
RiigidEuroopa maadLuksemburg merepiiritariikEuroopasMadalmaadeHollandiBelgiagaBeneluxiPrantsusmaaSaksamaaLuxembourgikindlusestSaksa keeles963SiegfriedileläänestpõhjastidastRheinland-PfalziSaarimaalõunastLorraineMoselleMeurthe-et-Moselle'i departemangudArdennideMoseli jõejõedmetsagaharilik pöökharilik tammhall nelkharilik kortslehtmageveekalukahepaikseidpäriskonnalisiroomajaidimetajaidsaarmasNatura 20001964EuroopasÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.parasvöötme kliimasuvejaanuarveebruarjuuliaugustkonstitutsiooniline monarhiaTäidesaatvat võimuSeadusandlik võim2013põhiseadus18421868NATOEuroopa Liidu1. jaanuari20171985letseburgi keelprantsuse keelkodakondsusePortugaliPrantsusmaaItaaliakatoliiklust187019882013ilmikpreestritajateenistusBosnia ja Hertsegoviinaskindral2000politseijõudLiechtensteiniKataritöötusSaksamaaBelgiaPrantsusmaaHollandmineraalidHiinaeurotsooniga1999euro2002sadamKeldi2. sajandil e...
Read more

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon

Image
Saksa kirjanikudNäitekirjanikudKeiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmedSündinud 1749Surnud 1832 28. august1749Frankfurt Maini ääres22. märts1832Weimarsaksapolühistorõigusteaduse17651768Leipzigi ülikoolis17701771Strasbourgi ülikoolisõigusteadustStrasbourgisJohann Gottfried Herderigatormi ja tungi1775Saksi-Weimari hertsogKarl AugustWeimari1782aadliseisusseItaalias1794Friedrich Schilleriga1806Christiane VulpiusegaJohann Peter Eckermann18361846SaksamaalGötz von Berlichingen1774Noore Wertheri kannatusedCharlotte BuffFaustloomingusaforismidmaailmakirjanduseida filosoofiaGinkgo BilobahõlmikpuulehedSE & JSMarie Under (function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissab...
Read more