Skip to main content

Viin Sisukord Haldusjaotus | Ajalugu | Rahvastik | Kliima | Kõrgehitised | Life Ball | Koostöölinnad | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü48° 12′ N, 16° 22′ E48° 12′ N, 16° 22′ E103348° 13′ 0″ N, 16° 23′ 0″ ERegioon on UNESCO määratletudEinwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018Viin

Austria liidumaadViinPealinnadUNESCO maailmapärand


saksa keelesbaieriaustria keelesAustriapealinnvabariigiliidumaadestlinnDoonau jõeDoonau kanaliInnere StadtigaHabsburgide monarhiaAustria-Ungari impeeriumi2001UNESCO maailmapärandi nimistussekeldidRoomlasedNoricumikeldi keelessõjaväelaagriksRooma riikigermaanlasteaalaleegionlaevastikuCarnuntumPannooniaTiberiuseClaudiuseMarkomanni sõja180Marcus Aureliuskaubateedmerevaigutee3. sajandilmunitsiipiumiks5. sajandiliirlastegaMelkimunkPüha ColmanSalzburgiPüha Vergilius12. sajandilbenediktiinidkloostriBabenbergide12461440Habsburgide1918Saksa-Rooma riigikultuurikeskusekskunstimuusika14851490Ungari13. sajandilMongoli impeeriumiUgedei-khaaniOsmanite riikViini piiramine1529Viini lahing16831689muhkkatk1804Austria keisririik1815Viini kongress1867Johann Strauss IIIlusal sinisel DoonaulVolksgartenisFranz Joseph IUngari kuningriigiAustria-UngariBudapestis1873Weltausstellung 1873 WienAlam-AustriaMandri-EuroopaIdaekspress1913HitlerTrotskiTitoFreudStalinEsimeses maailmasõjasKeskriikide1938anšlussSaksamaagaTeine maailmasõdaPunaarmee1945BerliinNõukogude LiiduLääne-Berliinilennukitelennuvälju1955TšehhoslovakkiaBratislavaSlovakkiaDoonauEuroopa Liiduga1995slaavlasedungarlasedTšehhidePrahajuutiEuroopaJugoslaaviastserblasedtürklasipoolakaidsakslasiparasvöötmejaanuarveebruarjuunijuuliDC Tower 1DonauturmMillennium TowerepiteemiaAlam-AustriaBurgenlandKärntenSalzburgSteiermarkTiroolViinVorarlbergÜlem-Austria










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());





Viin




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit Viin (jook); Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit Viini jõgi
.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em


Viin
saksa Wien
baieri Wean

Wien 3 Wappen.svg
Viini vapp

Flag of Vienna.svg
Landesflagge
Wien Dienstflagge.PNG
Dienstflagge
Viini lipp

Pindala: 414,90 km²
Elanikke: 1 888 776 (1.01.2018)[1]Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 48° 12′ N, 16° 22′ E



Viin (Austria)


Viin






Koduleht: https://www.wien.gv.at/

Viin (saksa keeles Wien, baieriaustria keeles Wean) on Austria pealinn ja samas ka üks vabariigi liidumaadest. Riigi suurim linn asub Doonau jõe mõlemal kaldal, suuresti paremkaldal koos Doonau kanali äärse vanalinna Innere Stadtiga, mis esindab Habsburgide monarhia ja Austria-Ungari impeeriumi hiilgeaegu. Vanalinn kuulub alates 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.




Sisukord





  • 1 Haldusjaotus


  • 2 Ajalugu

    • 2.1 Pronksiaeg (1200–800 eKr)


    • 2.2 Rooma impeerium


    • 2.3 Keskaeg (9. sajand – 1529)


    • 2.4 Uusaeg (1529–1918)

      • 2.4.1 Austria keisririigi pealinn


      • 2.4.2 Austria-Ungari esipealinn



    • 2.5 Uusim aeg (1918 – tänapäev)



  • 3 Rahvastik


  • 4 Kliima


  • 5 Kõrgehitised


  • 6 Life Ball


  • 7 Koostöölinnad


  • 8 Vaata ka


  • 9 Viited


  • 10 Välislingid




Haldusjaotus |




Viini ringkondade jaotuse kaart


Linn on jaotatud 23 ringkonnaks.


  1. Innere Stadt

  2. Leopoldstadt

  3. Landstraße

  4. Wieden

  5. Margareten

  6. Mariahilf

  7. Neubau

  8. Josefstadt

  9. Alsergrund

  10. Favoriten

  11. Simmering

  12. Meidling

  13. Hietzing

  14. Penzing

  15. Rudolfsheim-Fünfhaus

  16. Ottakring

  17. Hernals

  18. Währing

  19. Döbling

  20. Brigittenau


  21. Floridsdorf (niinimetatud Transdanubien)


  22. Donaustadt (niinimetatud Transdanubien)

  23. Liesing


Ajalugu |


.mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #a2a9b1;border-spacing:3px;background-color:#f8f9fa;color:black;margin:0.5em 0 0.5em 1em;padding:0.2em;float:right;clear:right;font-size:88%;line-height:1.5em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:125%;font-weight:bold;padding:0.2em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;text-align:left.mw-parser-output .infobox.borderedborder-collapse:collapse.mw-parser-output .infobox.bordered td,.mw-parser-output .infobox.bordered thborder:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless td,.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless thborder:0.mw-parser-output .infobox.sisterprojectwidth:20em;font-size:90%.mw-parser-output .infobox.standard-talkborder:1px solid #c0c090;background-color:#f8eaba.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered td,.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered thborder:1px solid #c0c090.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow thborder:0;border-top:1px solid #a2a9b1;border-right:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow thborder:0;border-right:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.geographyborder-collapse:collapse;line-height:1.2em;font-size:90%.mw-parser-output .infobox.geography td,.mw-parser-output .infobox.geography thborder-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.4em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow thborder-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.2em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow thborder:0;padding:0 0.6em 0.2em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow thborder-top:0;border-bottom:1px solid #a2a9b1;padding:0 0.6em 0.4em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .maptable td,.mw-parser-output .infobox.geography .maptable thborder:0;padding:0















Viini vanalinn

UNESCO maailmapärandi logoUNESCO maailmapärand
Asukoht
AustriaAustria
Tüüp
Kultuurimälestis
Kriteeriumid
I, IV, VI
Viited
1033
Piirkond*
Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid
48° 13′ 0″ N, 16° 23′ 0″ E
Nimekirja arvatud
2001 (25. istung)

* Regioon on UNESCO määratletud

Next.svg Pikemalt artiklis Viini linna ajalugu.


Pronksiaeg (1200–800 eKr) |


Viin on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid keldid.



Rooma impeerium |


Roomlased hõivasid asula pärast Noricumi kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat Vindobonaks (sõna vindo tähendab keldi keeles 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid sõjaväelaagriks, et kaitsta Rooma riiki põhja pool elavate germaanlaste eest. Vindobonas paiknes algul aala, hiljem terve leegion. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau laevastiku peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager Carnuntum.[2]


Pannoonia provintsiga liideti Carnuntum juba Tiberiuse ajal, aga Vindobona mitte enne Claudiuse aega. Markomanni sõja ajal 180 suri Vindobonas keiser Marcus Aurelius.[2]


Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist kaubateed: Doonau ja merevaigutee. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. 3. sajandil sai see munitsiipiumiks. 5. sajandil lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.[2]



Keskaeg (9. sajand – 1529) |


Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas iirlastega. Näiteks Melki katedraali on maetud iiri munk Püha Colman (Koloman). Salzburgi piiskop oli 40 aastat iirlane Püha Vergilius ehk Vergilius Maamõõtja. 12. sajandil asutasid iiri päritolu benediktiinid siiakanti kloostri.


Keskajal oli Viin Babenbergide dünastia kodu. 1246 suri Babenbergide pealiin välja. 1440 sai Viin Habsburgide dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni 1918. Nende võimu all sai Viin Saksa-Rooma riigi pealinnaks ning kultuurikeskuseks, eriti kunsti ja muusika keskuseks. 1485–1490 okupeeris linna Ungari.


Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. 13. sajandil jõudis Viini lähedale Mongoli impeeriumi sõjavägi, kuid pöördus tagasi väejuhi Ugedei-khaani surma tõttu. Ka Osmanite riik ei suutnud Viini vallutada (Viini piiramine 1529 ja Viini lahing 1683). Küll aga tabas linna 1689 muhkkatk, tappes kolmandiku linnaelanikest.



Uusaeg (1529–1918) |




Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1609)




Viini vaade Belvederest (Bernardo Bellotto maaling umbes aastatest 1758–1761)



Austria keisririigi pealinn |


1804. aastal kuulutati välja Austria keisririik ja Viin sai selle pealinnaks. 1815 toimus linnas Viini kongress.



Austria-Ungari esipealinn |


1867. aasta veebruaris dirigeeris Johann Strauss II oma heliteose "Ilusal sinisel Doonaul" esmaettekannet linna esinduspargis Volksgartenis. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningriigi kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist Austria-Ungari kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga Budapestis.


1873. aastal korraldati linnas V maailmanäitus (Weltausstellung 1873 Wien). Järgnevatel aastatel kujunes Alam-Austria halduskeskusest Mandri-Euroopa raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena Idaekspress.


1913. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses metropolis ühteaegu nii Hitler, Trotski, Tito, Freud kui Stalin[3].


Esimeses maailmasõjas osales Austria-Ungari Keskriikide poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%.



Uusim aeg (1918 – tänapäev) |




Õhutõrje platvorm Augartenis


1938. aasta märtsis toimus anšluss. Austria liideti Saksamaaga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes Teine maailmasõda, mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega.


Punaarmee vallutas Viini 1945. aasta aprillis. Nagu Berliin, nii ka Viin jagati nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud Nõukogude Liidu okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. Lääne-Berliini hakkasid lääneriigid seepeale varustama lennukite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Lääne-Viini ei jäänud häid lennuvälju. Kriis lahenes 1955. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks.


Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist, kui Bratislava sai Slovakkia pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80 km ja nad mõlemad asuvad Doonau kaldal.


Austria ühines Euroopa Liiduga 1995.



Rahvastik |





Viini raekoda öösel





Gasometer Viinis


Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult 10. linn.


Aastal 1910 oli Viin impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma 10 suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid slaavlased või ungarlased. Tšehhide arvult oli Viin maailma teine linn Praha järel. Pärast Esimest maailmasõda pöördus neist enamik oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. Aasta 1910 rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud.


1923 elas Viinis 201 513 juuti. Juutide arvult oli Viin Euroopa kolmas linn. Enamik nendest hukati Teise maailmasõja ajal.


2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled viimastest olid pärit Jugoslaaviast, peamiselt serblased. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% türklasi, 0,9% poolakaid ja 0,8% sakslasi.


































Aasta
1754180018501900191019231939
Elanike arv
175 460271 800551 3001 769 1372 083 6301 918 7201 770 938
Aasta
1951196119711981199120012008
Elanike arv
1 616 1251 627 5661 619 8851 531 3461 539 8481 550 1231 678 435


Kliima |


Viinis on parasvöötme kliima. Aastas sajab keskmiselt 621 mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on jaanuar (37 mm) ja veebruar (39 mm), kõige sajusemad juuni (70 mm) ja juuli (68 mm).



Kõrgehitised |




Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk Donau City's


Linna kõrgeimad ehitised on DC Tower 1, teletorn Donauturm ja Millennium Tower.



Life Ball |



Next.svg Pikemalt artiklis Life Ball.

Korra aastas toimub Viini raekojaplatsil suurim heategevusüritus Euroopas. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival, või ball, kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulunduslik organisatsioon AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust antud epiteemia teemal.



Koostöölinnad |





ÜRO Viini keskus







  • Flag of Brazil.svg Brasilia, Brasiilia


  • Flag of Slovakia.svg Bratislava, Slovakkia


  • Flag of the Czech Republic.svg Brno, Tšehhimaa


  • Flag of Hungary.svg Budapest, Ungari



  • Flag of the People's Republic of China.svg Chengdu, Hiina


  • Flag of Ukraine.svg Kiiev, Ukraina


  • Flag of Poland.svg Kraków, Poola


  • Flag of Slovenia.svg Ljubljana, Sloveenia



  • Flag of Russia.svg Moskva, Venemaa


  • Flag of France.svg Pariis, Prantsusmaa


  • Flag of Iran.svg Teheran, Iraan


  • Flag of Italy.svg Trieste, Itaalia


Vaata ka |


  • Austria parlamendihoone

  • Josefstadti teater

  • Schönbrunni loss

  • Schmetterlinghaus

  • Viini Lauluühing

  • Viini Riigiooper

  • Viini Setsessioon

  • Viini Ülikool


Viited |




  1. ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.


  2. ↑ 2,02,12,2 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 271


  3. ↑ https://www.bbc.com/news/magazine-21859771




Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em




  • http://www.wien.gv.at

  • http://www.wien.info


.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;background-color:#fdfdfd;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-titlefont-weight:bold;background-color:#ccccff.mw-parser-output .mw-collapsed .navbox-titleimagedisplay:none.mw-parser-output .navbox-titleimagemargin:0;padding:2px;float:left;display:block
Austria liidumaad


Alam-Austria  · Burgenland  · Kärnten  · Salzburg  · Steiermark  · Tirool  · Viin  · Vorarlberg  · Ülem-Austria












Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viin&oldid=5271553"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.716","walltime":"1.032","ppvisitednodes":"value":2771,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":30458,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":3845,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":19,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":7851,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 877.465 1 -total"," 62.60% 549.302 1 Mall:Linn"," 17.20% 150.966 1 Mall:Keeletoimeta"," 13.55% 118.923 1 Mall:Ambox"," 9.14% 80.224 1 Mall:Asendikaart"," 9.09% 79.726 2 Mall:Koord"," 8.82% 77.359 1 Mall:UNESCO"," 8.30% 72.828 1 Mall:Infokast"," 7.80% 68.439 1 Mall:CoordinateWIKIDATA"," 5.24% 45.981 3 Mall:CoordinateLONG"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.385","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":5966080,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1285","timestamp":"20190409074843","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Viin","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Viin","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q1741","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q1741","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2004-07-21T12:58:28Z","dateModified":"2019-04-09T07:48:42Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/03/Wien_3_Wappen.svg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":150,"wgHostname":"mw1321"););
-

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Image
Bett MöbelstückSchlafenMatratzeBettwäscheBettwareSofaalten ÄgyptenGriechenRömernMückennetzAssyrerMederPerserTeppichenPerlmutterElfenbeinOdysseushomerischenLeinentüchernRömerSchilfHeuFedernGänsenSchwänenKissenStickereienpurpurnerSchaubettLaubStrohsäckenMatratzenMittelalterBaldachinAlkovenPelze als DeckenLeintuchseidenenStrohUnterbettenMatratzenKemenateHängelampenNachtlichtBoudoirsAlkovenBettnischenRenaissancefrz.leverfrz.coucherLudwig XIV.FederbettenPlumeausMassenproduktionSäuglingeLattenrostsWiegeStubenwagenLattenrostMatratzeDoppelbettHochbettStockbettNachtschränkchenKaserneJugendherbergenSeemannsheimeWohncontainerBaustellenSaisonarbeiternGefängnissenStraflagernSchlafkojenFaltstuhlLazarettenEschenTeakholzMoskitonetzenTablettKarpfenanglerKufenLiegestuhlTSchaumstoffstückFutonbettJapanMatratzeBettdeckenwestlichen WeltFutonBoxspringbettAmerikaMatratzeSchlittenbettKahnbettBaldachinintimerMittelalterAlkovenMü...
Read more

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Image
RiigidEuroopa maadLuksemburg merepiiritariikEuroopasMadalmaadeHollandiBelgiagaBeneluxiPrantsusmaaSaksamaaLuxembourgikindlusestSaksa keeles963SiegfriedileläänestpõhjastidastRheinland-PfalziSaarimaalõunastLorraineMoselleMeurthe-et-Moselle'i departemangudArdennideMoseli jõejõedmetsagaharilik pöökharilik tammhall nelkharilik kortslehtmageveekalukahepaikseidpäriskonnalisiroomajaidimetajaidsaarmasNatura 20001964EuroopasÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.parasvöötme kliimasuvejaanuarveebruarjuuliaugustkonstitutsiooniline monarhiaTäidesaatvat võimuSeadusandlik võim2013põhiseadus18421868NATOEuroopa Liidu1. jaanuari20171985letseburgi keelprantsuse keelkodakondsusePortugaliPrantsusmaaItaaliakatoliiklust187019882013ilmikpreestritajateenistusBosnia ja Hertsegoviinaskindral2000politseijõudLiechtensteiniKataritöötusSaksamaaBelgiaPrantsusmaaHollandmineraalidHiinaeurotsooniga1999euro2002sadamKeldi2. sajandil e...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more