Skip to main content

Elekter Sisukord Ajalugu | Vaata ka | Viited | Videod | Navigeerimismenüür

Elekter


elektrilaengutePositiivsenegatiivseelektromagnetväljaüldkeeleselektrienergiatelektrivooluvanakreekamerevaikhõõrdelelektriseerubThalesvälkuElmo tulesidelektriraiWilliam Gilbert1600püsimagneti










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Elekter




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search












Elektromagnetism
VFPt Solenoid correct2.svg

Elekter - Magnetism


Elektrostaatika


  • Elektrilaeng

  • Staatiline elekter

  • Coulomb'i seadus

  • Elektrivälja tugevus

  • Elektriline induktsioon

  • Gaussi seadus elektrivälja jaoks

  • Elektrivälja potentsiaal

  • Elektrostaatiline induktsioon

  • Elektriline dipoolmoment

  • Dielektriline polarisatsioon

  • Dielektrik





Magnetostaatika


  • Ampère'i seadus

  • Elektrivool

  • Magnetiline induktsioon

  • Magneetumus

  • Magneetikud

  • Magnetvoog

  • Biot'-Savarti seadus

  • Magnetiline dipoolmoment

  • Gaussi seadus magnetvälja jaoks





Elektrodünaamika


  • Lorentzi jõud

  • Elektromotoorjõud

  • Elektromagnetiline induktsioon

  • Faraday seadus

  • Lenzi reegel

  • Nihkevool

  • Maxwelli võrrandid

  • Elektromagnetväli

  • Elektromagnetiline kiirgus

  • Liénardi-Wiecherti potentsiaal

  • Maxwelli tensor

  • Poyntingi vector

  • Pöörisvool





Vooluahelad


  • Elektrivool

  • Pinge

  • Elektromotoorjõud

  • Ohmi seadus

  • Kirchhoffi seadused

  • Alalisvool

  • Vahelduvvool

  • Elektritakistus

  • Elektrijuhtivus

  • Mahtuvus

  • Induktiivsus

  • Memristiivsus

  • Näivtakistus

  • Resonaator

  • Lainejuht





Kovariantne formuleering


  • Elektromagnetvälja tensor

  • Elektromagnetvälja energia-impulsi tensor

  • Neli-vool

  • Elektromagnetvälja neli-potentsiaal





Teadlased


  • Ampère

  • Coulomb

  • Faraday

  • Gauss

  • Heaviside

  • Henry

  • Hertz

  • Lorentz

  • Maxwell

  • Tesla

  • Volta

  • Weber

  • Ørsted




.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em
  • v

  • a

  • r




Elektri ülekandeliinid


Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele.


Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.




Sisukord





  • 1 Ajalugu


  • 2 Vaata ka


  • 3 Viited


  • 4 Videod




Ajalugu |


Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast ήλεκτρον (ēlektron) 'merevaik'. Nimetus tuleb sellest, et merevaik hõõrdel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.[1][2]


Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtuseid: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada.[2]


Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes.



Vaata ka |


  • Elektrotehnika

  • Elektriväli

  • Elektromotoorjõud


Viited |




  1. ↑ Tehnikaleksikon, lk. 81


  2. ↑ 2,02,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 132




Videod |



  • [1] (ingliskeelne video elektriga seotud mõistete kujunemise kohta)



Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elekter&oldid=5254063"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.120","walltime":"0.147","ppvisitednodes":"value":1127,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":31580,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":15492,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":12,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":1536,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 109.020 1 -total"," 84.30% 91.908 1 Mall:Elektromagnetism"," 81.32% 88.658 1 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga"," 63.38% 69.100 1 Mall:Külgteemakast"," 41.65% 45.411 1 Mall:Navbar"," 4.60% 5.020 6 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga/rida"," 4.57% 4.984 1 Mall:Viited"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.019","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":594471,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1309","timestamp":"20190330112657","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":138,"wgHostname":"mw1274"););
-

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Image
RiigidEuroopa maadLuksemburg merepiiritariikEuroopasMadalmaadeHollandiBelgiagaBeneluxiPrantsusmaaSaksamaaLuxembourgikindlusestSaksa keeles963SiegfriedileläänestpõhjastidastRheinland-PfalziSaarimaalõunastLorraineMoselleMeurthe-et-Moselle'i departemangudArdennideMoseli jõejõedmetsagaharilik pöökharilik tammhall nelkharilik kortslehtmageveekalukahepaikseidpäriskonnalisiroomajaidimetajaidsaarmasNatura 20001964EuroopasÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.parasvöötme kliimasuvejaanuarveebruarjuuliaugustkonstitutsiooniline monarhiaTäidesaatvat võimuSeadusandlik võim2013põhiseadus18421868NATOEuroopa Liidu1. jaanuari20171985letseburgi keelprantsuse keelkodakondsusePortugaliPrantsusmaaItaaliakatoliiklust187019882013ilmikpreestritajateenistusBosnia ja Hertsegoviinaskindral2000politseijõudLiechtensteiniKataritöötusSaksamaaBelgiaPrantsusmaaHollandmineraalidHiinaeurotsooniga1999euro2002sadamKeldi2. sajandil e...
Read more

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon

Image
Saksa kirjanikudNäitekirjanikudKeiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmedSündinud 1749Surnud 1832 28. august1749Frankfurt Maini ääres22. märts1832Weimarsaksapolühistorõigusteaduse17651768Leipzigi ülikoolis17701771Strasbourgi ülikoolisõigusteadustStrasbourgisJohann Gottfried Herderigatormi ja tungi1775Saksi-Weimari hertsogKarl AugustWeimari1782aadliseisusseItaalias1794Friedrich Schilleriga1806Christiane VulpiusegaJohann Peter Eckermann18361846SaksamaalGötz von Berlichingen1774Noore Wertheri kannatusedCharlotte BuffFaustloomingusaforismidmaailmakirjanduseida filosoofiaGinkgo BilobahõlmikpuulehedSE & JSMarie Under (function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissab...
Read more