Skip to main content

Pinge (elekter) Vaata ka | Navigeerimismenüür

Multi tool use
Multi tool use

ElekterElektrotehnika


füüsikaselektrotehnikasfüüsikaline suurustöödühiklaengupunktlaengskalaarne suuruspotentsiaalideElektriahelaelektromotoorjõududestalalispingeOhmi seadusest1776Henry CavendishElektrotehnikaselektriahelatealalispingetpolaarsusegavahelduvpingetväikepingemadalpingekõrgepingenimipingefaasijuhineutraaljuhivoltmeetriga










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Pinge (elekter)




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search










Suuruse nimi
pinge, potentsiaalide vahe
Suuruse tähis
U, varutähis V

SI ühiku nimi

volt
SI ühiku tähisV










Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise:


U=AQ,displaystyle U=frac AQ,

kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks. Elektripinge on skalaarne suurus.


Elektrivälja kahe mõõtepunkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. Elektriahela pinged sõltuvad ahelale toimivatest elektromotoorjõududest, samuti ahela parameetritest ja seaduspärasustest (alalispinge korral näiteks Ohmi seadusest).


Pinge mõiste võttis 1776. aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist.


Elektrotehnikas on pinge elektriahelate ja -seadmete üks tähtsamaid tunnussuurusi. Eristatakse alalispinget (püsiva polaarsusega) ja vahelduvpinget (vahelduvasuunalise polaarsusega). Elektrisüsteemides kasutatakse ka mõisteid "väikepinge" (vahelduvpinge kuni 50 V, alalispinge kuni 120 V), "madalpinge" (kuni 1 kV) ja "kõrgepinge" (pinge üle 1 kV). Madalpingevõrgu nimipinge on 230 V (faasijuhi ja neutraaljuhi vahel).


Pinget mõõdetakse voltmeetriga.



Vaata ka |


  • Alalispinge

  • Vahelduvpinge

  • Nimipinge

  • Pingelang

  • Primaarpinge

  • Sekundaarpinge




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pinge_(elekter)&oldid=5031942"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.128","walltime":"0.180","ppvisitednodes":"value":1062,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":31432,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":15492,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":12,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":689,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 109.405 1 Mall:Elektromagnetism","100.00% 109.405 1 -total"," 95.71% 104.709 1 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga"," 75.39% 82.480 1 Mall:Külgteemakast"," 51.85% 56.729 1 Mall:Navbar"," 6.66% 7.286 6 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga/rida"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.023","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":594527,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1304","timestamp":"20190315160634","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Pinge (elekter)","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Pinge_(elekter)","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q25428","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q25428","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2006-05-01T21:09:38Z","dateModified":"2018-06-21T06:36:41Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0d/VFPt_Solenoid_correct2.svg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":105,"wgHostname":"mw1255"););DP dijeXnNHJoZ,GVFddpssWI7sSSvZSGLvMP,wj9
N Kg,T dNR27XM62Q w,8ZcA6

Popular posts from this blog

Creating centerline of river in QGIS? The 2019 Stack Overflow Developer Survey Results Are In Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)Finding centrelines from polygons in QGIS?Splitting line into two lines with GRASS GIS?Centroid of the equator and a pointpostgis: problems creating flow direction polyline; not all needed connections are drawnhow to make decent sense from scattered river depth measurementsQGIS Interpolation on Curved Grid (River DEMs)How to create automatic parking baysShortest path creation between two linesclipping layer using query builder in QGISFinding which side of closest polyline point lies on in QGIS?Create centerline from multi-digitized roadway lines Qgis 2.18Getting bathymetric contours confined only within river banks using QGIS?

What is the result of assigning to std::vector::begin()? The Next CEO of Stack OverflowWhat are the differences between a pointer variable and a reference variable in C++?What does the explicit keyword mean?Concatenating two std::vectorsHow to find out if an item is present in a std::vector?Why is “using namespace std” considered bad practice?What is the “-->” operator in C++?What is the easiest way to initialize a std::vector with hardcoded elements?What is The Rule of Three?What are the basic rules and idioms for operator overloading?Why are std::begin and std::end “not memory safe”?