Skip to main content

Magnetiline induktsioon Sisukord Terminikasutusest | Magnetinduktsiooni põhjustatav jõud | Magnetinduktsiooni näiteid[2] | Viited | Vaata ka | Navigeerimismenüürenwiki: Tesla (unit)

Multi tool use
Multi tool use

ElektromagnetismFüüsikalised suurused


magnetväljafüüsikaline suuruselektrilaengulevoolugajõuduLorentzi jõuksSI-süsteemiteslaCGSgaussFüüsikalise suuruseelektrivoo tihedusfüüsikaline nähtusmagnetvälja tugevusevektoriaalneskalaarsete










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Magnetiline induktsioon




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search












Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on magnetvälja mõju iseloomustav füüsikaline suurus, mis väljendab selles väljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu, Seda jõudu nimetatakse ka Lorentzi jõuks.


Magnetinduktsiooni tähis on B ja SI-süsteemi ühik tesla (T), mis avaldub SI-põhiühikutes kgA⋅s2displaystyle dfrac mathrm kg mathrm A cdot mathrm s ^2 ja jõuühiku njuuton (N) kaudu: NA⋅m.displaystyle dfrac mathrm N mathrm A cdot mathrm m . CGS-süsteemi mõõtühik on gauss (G), kusjuures 1 T = 10000 G.




Sisukord





  • 1 Terminikasutusest


  • 2 Magnetinduktsiooni põhjustatav jõud

    • 2.1 Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud


    • 2.2 Vooluga juhtmele mõjuv jõud



  • 3 Magnetinduktsiooni näiteid[2]


  • 4 Viited


  • 5 Vaata ka




Terminikasutusest |


Füüsikalise suuruse B standardikohane termin on magnetiline induktsioon ja rööptermin magnetvälja tihedus.[1] See suurus on samuti olnud kasutusel nimetuse all magnetvoo tihedus (vrd elektrivoo tihedus ehk elektriline induktsioon).


Füüsikalist suurust magnetiline induktsioon ei või segi ajada mõistega elektromagnetiline induktsioon, mis on füüsikaline nähtus.


Üldkeeles nimetatakse teslades mõõdetavat suurust harilikult magnetvälja tugevuseks (nagu ka nt inglise k magnetic field strength), nt Maa magnetvälja tugevus, tugev magnet (kuigi magnetvälja tugevuse kui füüsikalise suuruse ühik on A/m).



Magnetinduktsiooni põhjustatav jõud |



Next.svg Pikemalt artiklis Lorentzi jõud.



Lorentzi jõud F, mis mõjub kiirusega v liikuvale positiivsele laengule Q magneti NS väljas magnetinduktsiooniga B (vasakul) või mis mõjub vooluga I juhtmelõigule pikkusega l ristsihilises magnetväljas (paremal)



Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud |


Kuna magnetinduktsioon B→displaystyle vec B on vektoriaalne suurus, siis kirjeldab tema toimet kiirusega v→displaystyle vec v liikuvale vabale laengule qdisplaystyle q vektorvõrrand


F→=q⋅v→×B→,displaystyle vec F=qcdot vec vtimes vec B,

kus



F→displaystyle vec F on osakesele laenguga q magnetväljas mõjuv liikumapanev jõud (njuutonites);


q (joonisel Q) on osakese elektrilaeng (kulonites);


v→displaystyle vec v on osakese hetkkiirus (m/s);


B→displaystyle vec B on magnetinduktsioon (teslades).

Kui loobuda valemi vektorkujust ja koos sellega võimalusest määrata jõu F suunda vektorkorrutisest v→×B→,displaystyle vec vtimes vec B,, saab jõu suuruse arvutada skalaarsete suuruste korrutisena:


F=|q⋅v|⋅Bsin⁡α,cdot Bsin alpha ,

kus



qdisplaystyle q, on elektrilaeng


vdisplaystyle v, on laengu liikumiskiirus;


Bdisplaystyle B, on magnetinduktsiooni vektori moodul;


αdisplaystyle alpha , on nurk laengu liikumisesuuna ja magnetvoo suuna vahel.


Vooluga juhtmele mõjuv jõud |


Kui sirge, liikumatu juhe, mida läbib elektrivool, asetada magnetpooluste vahelisse magnetvälja, siis mõjub igale juhtmes liikuvale elektrilaenguga osakesele Lorentzi jõud. Juhtmele mõjuv kogujõud


F→=I⋅s→×B→.displaystyle vec F=Icdot vec stimes vec B.

kus



F→displaystyle vec F on vooluga I juhtmele magnetväljas mõjuv liikumapanev jõud (njuutonites);


I on voolutugevus juhtmes (amprites);


s→displaystyle vec s (joonisel l) on vektor, mille suurus on võrdne juhtmelõigu pikkusega (meetrites) ja mille suund ühtib elektrivoolu kokkuleppelise suunaga juhis (selleks on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund);


B→displaystyle vec B on magnetinduktsioon (teslades).

Juhtmele mõjuva jõu suuruse võib arvutada valemiga


F=|I⋅s|⋅Bsin⁡αdisplaystyle F=

kus



Idisplaystyle I, on voolutugevus;


sdisplaystyle s, on vooluteekonna pikkus juhtmes;


Bdisplaystyle B, on magnetinduktsiooni vektori moodul;


αdisplaystyle alpha , on nurk voolu suuna ja magnetvoo suuna vahel.

Erijuhul, kui juhe liigub risti magnetvoo suunaga (α=0displaystyle alpha =0), saab sellest valemist teadaoleva jõu Fdisplaystyle F, järgi leida magnetinduktsiooni arväärtuse:


B=FB|I⋅s|.displaystyle B=frac F_B.


Magnetinduktsiooni näiteid[2] |


  • 31,869 µT (3,2 × 10−5 T) – Maa magnetväli ekvaatoril

  • 5 mT – külmkapimagneti magnetväli

  • 1 T kuni 2,4 T – magnetväli valjuhääldi magneti õhupilus

  • 1,5 T kuni 3 T – magnetresonantstomograafi magnetväli

  • 27 T – ülijuhtiva elektromagneti magnetväli

  • 100 T – valge kääbustähe magnetväli


Viited |




  1. Elektrotehnikas kasutatavad tähised. EVS-EN 60027-1:2006 + A2:2007


  2. enwiki: Tesla (unit)




Vaata ka |


  • Lorentzi jõud

  • Magnetvälja tugevus




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Magnetiline_induktsioon&oldid=5021716"










Navigeerimismenüü

























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.196","walltime":"0.265","ppvisitednodes":"value":1295,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":31664,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":15506,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":12,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":2373,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 134.396 1 -total"," 78.73% 105.807 1 Mall:Elektromagnetism"," 75.72% 101.758 1 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga"," 56.59% 76.053 1 Mall:Külgteemakast"," 38.05% 51.142 1 Mall:Navbar"," 4.56% 6.131 1 Mall:Viited"," 4.52% 6.069 6 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga/rida"," 4.17% 5.601 1 Mall:Main"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.023","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":594551,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1308","timestamp":"20190330114446","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":93,"wgHostname":"mw1252"););p7tPY f1r08BsFX a8nV0
goesllzCojYC,NmNrk JUaEPY yo3b3u1UoQGS73pFC3ntdK4sh7Cq iebwX7TCMEiDtoR7iCK cdCw 4Hh,ELj5ZN2

Popular posts from this blog

Creating centerline of river in QGIS? The 2019 Stack Overflow Developer Survey Results Are In Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)Finding centrelines from polygons in QGIS?Splitting line into two lines with GRASS GIS?Centroid of the equator and a pointpostgis: problems creating flow direction polyline; not all needed connections are drawnhow to make decent sense from scattered river depth measurementsQGIS Interpolation on Curved Grid (River DEMs)How to create automatic parking baysShortest path creation between two linesclipping layer using query builder in QGISFinding which side of closest polyline point lies on in QGIS?Create centerline from multi-digitized roadway lines Qgis 2.18Getting bathymetric contours confined only within river banks using QGIS?

What is the result of assigning to std::vector::begin()? The Next CEO of Stack OverflowWhat are the differences between a pointer variable and a reference variable in C++?What does the explicit keyword mean?Concatenating two std::vectorsHow to find out if an item is present in a std::vector?Why is “using namespace std” considered bad practice?What is the “-->” operator in C++?What is the easiest way to initialize a std::vector with hardcoded elements?What is The Rule of Three?What are the basic rules and idioms for operator overloading?Why are std::begin and std::end “not memory safe”?