Skip to main content

Tapa vald Sisukord Asustus | Rahvastik | Ajalugu | Loodus | Poliitika ja juhtimine | Aukodanikud | Tapa vallaga seotud tuntud inimesed | Haridus | Transport | Sõprusvallad | Haldusreform | Vaata ka | Välislingid | Viited | Navigeerimismenüü59° 14′ 18″ N, 25° 50′ 45″ ETüri-Tamsalu matkateedTapa valla kodulehtVajangu Põhikooli looduse õpperadaJärva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperadaRutkaste matkaradaTüri-Tamsalu matkatee1. jalaväebrigaadPõllumajandusuuringute Keskus (maamajanduse analüüsi osakond ja maaelu võrgustikutöö osakond) (kuni 31.12.2017: Maamajanduse Infokeskus)Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusPorkuni KoolTapa KoduTapa Põllu KoduMaa-ametStatistikaametEesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator"Vabariigi Valitsuse 29.122016.a määrus nr 171 "Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine"""RV0240: Rahvastik 1. jaanuari seisuga"Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28.Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28, lk 144."Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 15.10.2017""Tapa vallavolikogu juhib Toomas Uudeberg""Tapa vallavolikogu avaldas esimehele umbusaldust""Tapa volikogu esimeheks valiti Maksim Butšenkov ja vallavanemaks Riho Tell""Tapa valda juhib taas Alari Kirt""Fotod: Tapa volikogu erakorraline istung tõi inimesed meelt avaldama""Tapa volikogu kinnitas ametisse uued abivallavanemad""Mihkli kool vahetab aadressi""Ambla kandi rahvas kogus Tapa vallaga ühinemise toetuseks ligi pool tuhat allkirja""500 allkirja koos. Ambla ja Käravete inimesed tahavad liituda Tapa vallaga""Volikogu võttis mõtlemisaega, kas lubada Ambla piirkonnal liituda Tapa vallaga"Tapa vald

Eesti valladTapa vald


kohalik omavalitsusLääne-Viru maakonnasTapa linnLääne-VirumaaAnijaKuusaluKadrinaRakvereVäike-MaarjaJärvaTapaTamsaluAmblaJärva-JaaniKadrinaKoeruVäike-MaarjaJänedallinnusJäneda linnuseJalgsemaJärva valdHenrikLiivimaa kroonikasAmblaJärva-Madise kihelkondLoppegundeReineveretJärva valdKarkuseKäravetetJärva valdPriit LättiReineverekroonik HenrikJärva-JaaniJärva vallasKroonik HenrikJalgsematJärva vallas1938. aasta valdade reformiLehtse vallaVajangu vallaTapaPandivere kõrgustikuleKõrvemaaleValgejõeJägala jõeValgejõgiSoodla jõgiJänijõgiSoodla jõgiPiibe maanteestJägala–KäravetePandivere nitraaditundlikul alalTapa kui vallasisene linnTallinna–TapaTapa–NarvaTapa–Tartulaiarööpmeline raudteeHarjumaaAnija vallaAegviidu alevisNelijärve raudteepeatusPatika raudteepeatusTamsalukitsarööpmeliseTüri–Paide–Tamsalu raudteekitsarööpmelisedTamsaluVajanguVõhmutaTüri-Tamsalu matkateedPärnu – Rakvere – SõmeruAmbla vallaAmblaKäraveteJõgisooRakaRoosnaReinevereMärjandiKukevereSääskülaJärva vallaTapa vallagaAmbla VallavolikoguAmbla valdJärva vallaksJärva vallaJärva VallavolikoguRakvereHaljalaKadrinaRakvereTapaVinniViru-NigulaVäike-Maarja










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());





Tapa vald




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib praegusest vallast; varasema valle kohta vaata artiklit Tapa vald (2005), veel varasema kohta artiklit Tapa vald (Ambla kihelkond)

Tapa vald

Tapa valla vapp
Tapa valla vapp

Tapa valla lipp
Tapa valla lipp

Pindala: 480 km² (2018)[1]Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 11 049 (1.01.2018)[2]Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 23 in/km²

EHAKi kood: 0792[3]Muuda Vikiandmetes
Keskus: Tapa



Tapa vald on kohalik omavalitsus Lääne-Viru maakonnas, mille keskus on Tapa linn .


Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald, mis piirneb Anija, Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja ja Järva vallaga.


Vald moodustati 2017. aasta oktoobris Tapa ja Tamsalu valla liitumisel[4].


Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks:


  • Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla;

  • Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla;

  • Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla;

  • Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla;

  • Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla;

  • Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla;

  • Tamsalu – Tamsalu linn, Sääse alevik, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla;

  • Tapa linn;

  • Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla.



Sisukord





  • 1 Asustus

    • 1.1 Vallasisesed linnad


    • 1.2 Alevikud


    • 1.3 Külad



  • 2 Rahvastik

    • 2.1 Tapa valla elanike arv[5]



  • 3 Ajalugu

    • 3.1 Endised kohalikud omavalitsused Tapa valla alal


    • 3.2 Endised mõisad Tapa valla alal

      • 3.2.1 Ambla kihelkond


      • 3.2.2 Järva-Jaani kihelkond


      • 3.2.3 Kadrina kihelkond


      • 3.2.4 Väike-Maarja kihelkond



    • 3.3 "Kõrve"-nimelised kohad



  • 4 Loodus


  • 5 Poliitika ja juhtimine

    • 5.1 Valimistulemused


    • 5.2 Vallavolikogu esimehed


    • 5.3 Vallavolikogu aseesimehed


    • 5.4 Vallavanemad


    • 5.5 Abivallavanemad


    • 5.6 Vallasekretärid



  • 6 Aukodanikud


  • 7 Tapa vallaga seotud tuntud inimesed


  • 8 Haridus


  • 9 Transport

    • 9.1 Raudteed


    • 9.2 Maanteed



  • 10 Sõprusvallad


  • 11 Haldusreform


  • 12 Vaata ka


  • 13 Välislingid

    • 13.1 Matkateed ja looduse õpperajad


    • 13.2 Riigiasutused

      • 13.2.1 Kaitsevägi


      • 13.2.2 Maaeluministeerium


      • 13.2.3 Haridus- ja Teadusministeerium


      • 13.2.4 AS Hoolekandeteenused




  • 14 Viited




Asustus |



Vallasisesed linnad |


  • Tamsalu

  • Tapa


Alevikud |


  • Lehtse

  • Sääse


Külad |










  • Aavere

  • Alupere

  • Araski

  • Assamalla

  • Imastu

  • Jootme

  • Jäneda

  • Järsi


  • Järvajõe

  • Kadapiku

  • Kaeva

  • Karkuse

  • Kerguta

  • Koiduküla

  • Koplitaguse

  • Kuie


  • Kullenga

  • Kursi

  • Kuru

  • Kõrveküla

  • Lemmküla

  • Linnape

  • Loksa

  • Loksu


  • Lokuta

  • Läpi

  • Läste

  • Metskaevu

  • Moe

  • Naistevälja

  • Nõmmküla

  • Näo


  • Patika

  • Piilu

  • Piisupi

  • Porkuni

  • Pruuna

  • Põdrangu

  • Rabasaare

  • Raudla


  • Rägavere

  • Räsna

  • Saiakopli

  • Saksi

  • Sauvälja

  • Savalduma

  • Tõõrakõrve

  • Türje


  • Uudeküla

  • Vadiküla

  • Vahakulmu

  • Vajangu

  • Vistla

  • Võhmetu

  • Võhmuta


Rahvastik |



Tapa valla elanike arv[5] |








Aasta
2017
2018
Elanikke
11 64811 169


Ajalugu |


Tapa vald hõlmab põhiosa ajaloolisest Ambla ja umbes kolmandiku Järva-Jaani kihelkonnast, samuti vähemal määral Kadrina, Koeru ja Väike-Maarja kihelkonda kuulunud alasid.


Tapa vallas või siis selle vahetus läheduses on mitmed muistsed asustuskeskused:



  • Jäneda – Raudla,


  • Lehtse – Kuru – Pruuna,


  • Karkuse – Nõmmküla,


  • Käravete – Kukevere (Järva vald, vahetult Tapa valla piiril),


  • Roosna ja Reinevere küla (Järva vald, vahetult Tapa valla piiril),


  • Sääse – Uudeküla,


  • Järva-Jaani – kaasa arvatud Jalgsema, Karinu (kõik Järva vallas, vahetult Tapa valla piiril) ja Kuie küla.[6]

Jänedal on asunud ka linnus. Kuna Jäneda linnuse õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka Jalgsema külas (Järva vald, vahetult Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest Henrik Liivimaa kroonikas seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.[7]


Hilisem Ambla ja Järva-Madise kihelkond moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – Loppegunde. Tänane Tapa vald koos temaga vahetult piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond. Muinas-kihelkonna keskusena on pakutud välja nii Reineveret (Järva vald, piirneb vahetult Tapa valla Karkuse külaga) kui Käravetet (Järva vald, Tapa valla piiri läheduses). Priit Lätti peab tõenäolisemaks teist varianti. Reinevere on põhjapoolseim punkt, kuhu jõudis välja kroonik Henrik 13. sajandil.


Keitis (hilisem Järva-Jaani Järva vallas, vahetult Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus.[7]Kroonik Henrik mainib samuti Jalgsemat (asub Järva vallas Tapa valla vahetus läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.[7]


1938. aasta valdade reformi järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse Lehtse valla ja Vajangu valla alal. Tapa linn oli 1938 iseseisev haldusüksus.



Endised kohalikud omavalitsused Tapa valla alal |







  • Aavere vald

  • Ambla vald (Ambla kihelkond)

  • Ambla vald (1939)

  • Assamalla vald

  • Einmanni vald

  • Imastu vald

  • Jootme-Räsna vald

  • Jäneda-Lehtmetsa vald

  • Järvajõe vald

  • Karkuse vald


  • Kuie vald

  • Kuru vald

  • Lehtse vald (Ambla kihelkond)

  • Lehtse vald (1939)

  • Lehtse vald

  • Linnape vald

  • Moe vald

  • Nõmmküla vald

  • Porkuni vald


  • Pruuna-Põriki vald

  • Põdrangu vald

  • Saiakopli vald

  • Saksi vald (Kadrina kihelkond)

  • Saksi vald

  • Tamsalu vald

  • Tapa vald (Ambla kihelkond)

  • Tapa

  • Tapa vald (2005)


  • Uudeküla-Tamsalu vald

  • Vajangu vald

  • Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)

  • Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)

  • Võhmuta vald


Endised mõisad Tapa valla alal |



Ambla kihelkond |







  • Aaviku mõis

  • Aru mõis

  • Imavere mõis

  • Jootme mõis

  • Jäneda mõis

  • Järvajõe mõis

  • Kaarli mõis

  • Kalle mõis

  • Karkuse mõis

  • Kurge mõis


  • Kuru mõis

  • Leesi mõis

  • Lehtse mõis

  • Linnape mõis

  • Märjandi mõis

  • Moe mõis

  • Niidu mõis

  • Nõmmküla mõis

  • Pruuna mõis

  • Põriki mõis


  • Rägavere mõis

  • Räsna mõis

  • Saiakopli mõis

  • Suuga mõis

  • Tamsalu mõis

  • Tapa mõis

  • Terakjärve mõis

  • Trilli mõis

  • Tõrevere mõis

  • Uudeküla mõis


  • Valgma mõis


Järva-Jaani kihelkond |





  • Einmanni mõis

  • Kaeva mõis

  • Kuie mõis

  • Kursi mõis


  • Metsamõis

  • Türje mõis

  • Võhmuta mõis


Kadrina kihelkond |



  • Imastu mõis

  • Loksu mõis

  • Saksi mõis


Väike-Maarja kihelkond |



  • Porkuni mõis

  • Põdrangu mõis


"Kõrve"-nimelised kohad |


Tapa vallas on mitu ajaloolist kõrve-nimelist küla[8]:



  • Imastu – varasem nimi Männikõrve,


  • Kõrveküla,


  • Pruuna – varasem nimi Kõrvenurme,

  • Pruunakõrve – praegu liidetud Patika (Tapa vald) ja Pillapalu (Anija vald) külaga,

  • Rauakõrve – praegu liidetud Tapa linnaga,


  • Tõõrakõrve.


Loodus |


Maastikuliselt jääb suurem osa vallast Pandivere kõrgustikule, valla põhja- ja lääneosa aga Kõrvemaale. Tapa vald asub Valgejõe ja Jägala jõe veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on Valgejõgi, Soodla jõgi ja Jänijõgi.


Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). Soodla jõgi on osa Tallinna veehaardest.


Suurem osa Tapa vallast, va Piibe maanteest (riigi tugimaantee nr 13 Jägala–Käravete) läände jääv ala, asub Pandivere nitraaditundlikul alal.



Poliitika ja juhtimine |



Valimistulemused |

































Valimised
2017[9]
kohti
%

Kokku

23

100

Eesti Keskerakond

5
20,4

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

0
3,9

Eesti Reformierakond

4
18,0

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei

0
0,2

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

0
2,2
Valimisliit "Koostöö"

4
17,4

Valimisliit "Valgejõgi"

10
37,0

Üksikkandidaat

0
0,7


Vallavolikogu esimehed |


  • 2017-2018: Toomas Uudeberg (Valimisliit "Valgejõe")[10][11]

  • alates 2018: Maksim Butšenkov (Eesti Keskerakond)[12]


Vallavolikogu aseesimehed |


  • alates 2017: Reigo Tamm (Eesti Reformierakond)


Vallavanemad |


  • 2017-2018: Alari Kirt (Valimisliit "Valgejõe")[13][14]

  • alates 2018: Riho Tell (Eesti Reformierakond[12])


Abivallavanemad |


  • 01.01.2018-oktoober 2018:

    • Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)


    • Aivi Must (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)


    • Riho Tell (vallavalitsuse liige, arengu- ja finantsvaldkond)


  • alates oktoober-detsember 2018[15]:

    • Andrus Freienthal (Eesti Reformierakond) (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)


    • Ene Augasmägi (Valimisliit "Koostöö"; Sotsiaaldemokraatlik Erakond) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)


    • Dmitri Okatov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)



Vallasekretärid |


  • alates 2018: Piret Treial


Aukodanikud |


  • 2009: Priit Pärn, animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik

  • 2009: Aurelie Kaldoja (1921-2015), õpetaja

  • 2013: Evi Glaase, arst ja ühiskonnategelane

  • 2013: Harri Allandi, kodu-uurija ja ühiskonnategelane


Tapa vallaga seotud tuntud inimesed |






  • Arsi Aarma (Arseni Noppasson) (1908–2002), õpetaja ja orkestrijuht


  • Arnold Alas (Arnold Hoffart) (1911–1990), haljastusarhitekt ja maalikunstnik


  • Riho Aljand (*1960), ujumistreener


  • Margus Allmann (1972-2011), muusikapedagoog ja orkestrijuh


  • Kalvi Aluve (1929–2009), arhitekt ja muinsuskaitsja


  • August Aron (1896–1930), sõjaväelane


  • Veiko Belials (*1966), kirjanik ja luuletaja


  • Elina Born (*1994), laulja


  • Jaak Burk (*1974), motosportlane


  • Teddy Böckler (1930–2005), arhitekt ja muinsuskaitsja


  • Enno Eesmaa (Heinrich Esberg) (1917-1997), ooperilaulja


  • Helmut Elstrok (1922–2009), kodu-uurija ja muinsuskaitsja


  • Georg von Engelhardt (1843-1914), baltisaksa poliitik


  • Magnus von Essen (1796-1869), baltisaksa poliitik


  • Joosep Freimann (1873–1955), aednik–mesinik, raamatuköitja, koduõpetaja ja kirjanik


  • Hilda Gustavson (Hilda Soolo) (1898-1983), pedagoog


  • Friedrich von Hoyningen-Huene (1843–1921), lepideptoroloog, ornitoloog ja fenoloog


  • Inga Ivanova (Inga Luhasoo) (*1961), lastekirjanik


  • Peep Jänes (*1936), arhitekt


  • Krista Kaer (*1951), tõlkija ja toimetaja


  • Ilmar Kald (*1974), muusik ja muusikapedagoog


  • Karl Kallemaa (1914–1999), raadioamatöör


  • Jaan Kalviste (Jaan Kranig) (1898–1936), keemik


  • Viktor Kapp (1919–2003), looduskaitsja, kodu-uurija, sporditegelane ja publitsist


  • Nikolai Karklin (1911-1999), maadleja


  • August Kasekamp (1889-1942), Eesti sõjaväelane ja pedagoog


  • Totti Kasekamp (1925–2000), õpetaja ja kergejõustiklane


  • Edgar Kask (1930–2008), looduskaitsja ja -fotograaf


  • Valter Kelt (Ants Kalviste) (1920–1960), metsavend


  • Jakob Kents (1883–1947), geograaf, õpetaja ja haridusjuht


  • Alfred Johannes Kleitsmann (1879–1933), õpetaja ja ühistegelane


  • Teet Koitjärv (*1963), looduskaitse- ja omavalitsustegelane


  • Kaie Konrad (1943-2010), ooperilaulja


  • Toomas Kork (*1945), ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik


  • Maimu Krinal (1926-2007), ooperilaulja ja näitleja


  • Dmitri Kruglov (*1984), jalgpallur


  • Jüri Laasimer (Georg Valter) (1910–1986), metsateadlane


  • Ain Laats (*1935), raketiinsener


  • Urmas Laht (*1955), põllumajandustegelane ja poliitik


  • Vahur Laiapea (*1960), filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija


  • Urmas Lattikas (*1960), helilooja, džässpianist ja ansamblijuht


  • Ants Laur (Hans Laur) (1899–1996), keemik


  • Harri Lehiste (1931–1984), ajakirjanik ja följetonist


  • Ilse Lehiste (1922–2010), keeleteadlane


  • Urmas Lennuk (*1971), näitekirjanik ja dramaturg


  • August Lillakas (1894–1924), revolutsionäär ja riigikukutaja


  • Jaak Mae (*1972), suusasportlane


  • Heino Mikkin (1909–1992), spordiajakirjanik


  • Jaanus Mutli (*1974), Eesti poliitik


  • Kalle Muuli (*1958), ajakirjanik ja luuletaja


  • Voldemar Mägi (1914–1954), maadleja


  • Ellen Niit (1928–2016), kirjanik ja tõlkija


  • Arno Niitme (Arnold Niggol) (1909–2002), sportlane ja õpetaja


  • Kaarel Nurmsalu (*1991), suusahüppaja ja kahevõistleja


  • Annely Ojastu (*1960), kergejõustiklane ja invasportlane


  • Kairit Olenko (*1985), kergejõustiklane ja invasportlane



  • Jevgeni Ossinovski (*1986), Eesti poliitik


  • Oleg Ossinovski (*1966) ettevõtja


  • Leopold Paal (1928–1991), tehnikateadlane


  • Evald Paikre (1906–1944), õpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik


  • Tiiu Pallo-Vaik (*1941), maalikunstnik


  • Ulvar Pavlov (*1964), suusataja


  • Juku Pent (1918-1991), suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja


  • Johann Diedrich Pezold (1752-1804), arstiteadlane


  • Piret Pihel (*1961), laskesportlane ja ühiskonnategelane


  • Marko Pomerants (*1964), poliitik


  • Hans Pudel (1872–1943), fotograaf, ühiskonna- ja kultuuritegelane


  • Raivo Puhke (*1966), spordifüsioloog


  • Verner Hans Puurand (1904-1983), Eesti sõjaväelane ja riigimees


  • Priit Pärn (*1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik, Tapa valla aukodanik (2009)


  • Garri Raagmaa (*1966), inimgeograaf


  • Aleksander Friedrich Raudkepp (1849–1935), õpetaja ja köster


  • Pavo Raudsepp (*1973), murdmaasuusataja ja poliitik


  • Otto von Rehbinder (1640-1710), baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik


  • Nikolai Reek (Nikolai Bazõkov) (1890–1942), sõjaväelane


  • Kalju Reitel (1921–2004), kujur


  • Jüri Remmelgas (1906–1982), ajakirjanik ja kirjanik


  • Jaan Meinhard Riiv (1919-1995), arstiteadlane


  • Otto Münther (1864-1929), kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik


  • Richard Riisberg (1900-1934), metsateadlane


  • Artur Rinne (1910–1984), laulja


  • Adolf Rohusaar (1895–1974), ajakirjanik, kaupmees ja ühistegelane


  • Kuno Rooba (*1972), orienteerumissportlane ja omavalitsustegelane


  • August Roosileht (1887-1941), graafik


  • Linda Ruud (1932–2010), luuletaja ja prosaist


  • Ernst Rull (1894-1986), laskesportlane


  • Veera Saar (1912–2004), kirjanik ja pedagoog


  • Timo Simonlatser (*1986), murdmaasuusataja ja sprinter


  • Artur Sirk (1900–1937), sõjaväelane ja poliitik


  • August Sunne (1891–1941), näitleja


  • Helme Suuk (*1947), mägironija ja mägimatkaja


  • Teet Suur (*1973), kunstnik


  • Renata Sõukand (Renata Koba) (*1974), etnobotaanik


  • Olev Zäuram (1927-2012), agronoom


  • Ilmar Talve (1919–2007), kirjanik ja etnoloog


  • Igor Tamm (1922–1995), viroloog ja rakubioloog


  • Reigo Tamm (*1988), ooperilaulja


  • Aleksander Tammert (seenior) (1947–2006), kergejõustiklane ja kergejõustikutreener


  • Rubin Teitelbaum (1907–1941), tõstja


  • Sara Teitelbaum (1910–1941), kergejõustiklane


  • Evi Tihemets (*1932), graafik ja raamatuillustraator


  • August Traksmaa (August Traksmann) (1893–1942), sõjaväelane


  • Alik Tseiko (*1982), maadleja


  • Toomas Uudeberg (*1960), omavalitsustegelane


  • Ado Vabbe (1892–1961), maalikunstnik, graafik ja õpetaja


  • Helle-Reet Vahersalu (*1939), maalikunstnik


  • Karl Vaino (*1923), Eesti NSV poliitik


  • Viire Valdma (*1960), näitleja


  • Aarne Valmis (*1960), muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees


  • Jüri Variste (1907–1989), koorijuht ja õpetaja


  • Rudolf Vienberg (1895-1963), Eesti sõjaväelane


  • Hans Roland Wõrk (1896–1978), tehnikateadlane


  • Mihkel Õunmann (1894-1965), apteeker


Haridus |


Gümnaasiumid:


  • Tamsalu Gümnaasium

  • Tapa Gümnaasium

Põhikoolid:


  • Tapa Vene Põhikool

Põhikool-lasteaiad:


  • Jäneda Kool

  • Lehtse Kool

  • Vajangu Põhikool

Lasteaiad:


  • Krõll (Tamsalu ja Sääse)

  • Pisipõnn (Tapa)

  • Vikerkaar (Tapa)

Riigikoolid:



  • Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (endine Tapa Erikool) (Tapa)

  • Porkuni Kool

Erakoolid:



  • Mihkli Kool (kuni 2017/18. õppeaasta lõpuni Imastus; alates 01.09.2018 Rakveres)[16]


Transport |



Raudteed |


Tapa kui vallasisene linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa, Tapa–Narva ja Tapa–Tartu laiarööpmeline raudtee.


Tapa vallas asuvad järgmised raudteejaamad ja -peatused:



  • Raudteejaamad:

    • Nõmmküla - reisirongid ei peatu

    • Tamsalu

    • Tapa



  • Raudteepeatused:
    • Jäneda

    • Lehtse


Tapa valla piiril, kuid Harjumaa Anija valla Aegviidu alevis asub ka Nelijärve raudteepeatus.


Ajalooline Patika raudteepeatus on suletud alates maist 2005.


Tamsalu oli aastatel 1920-1972 kitsarööpmelise Türi–Paide–Tamsalu raudtee lõppjaam. Tapa vallas asusid järgmised kitsarööpmelised raudteejaamad: Tamsalu, Vajangu ja Võhmuta. Praegu arendatakse endisel raudteetammil Türi-Tamsalu matkateed.



Maanteed |


Tapa valda läbib riigi põhimaantee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja järgmised riigi tugimaanteed:


  • number 13 Jägala – Käravete, mis on osa ajaloolisest Piibe maanteest,

  • number 22 Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva,

  • number 24 Tapa – Loobu.


Sõprusvallad |



  • Rootsi:
    • Trosa


  • Soome:
    • Akaa

    • Pyhäntä

    • Siikajoki

    • Siikalatva



  • Saksamaa:

    • Hohenfelde Schleswig-Holsteini liidumaal


    • Preetz Schleswig-Holsteini liidumaal



  • USA

    • Cumberland Marylandi osariigis


Haldusreform |


2017. aasta haldusreformi käigus soovisid endise Ambla valla põhjaosa asulad (Ambla ja Käravete alevik, Jõgisoo, Raka, Roosna, Reinevere, Märjandi, Kukevere ja Sääsküla küla) liituda Järva valla asemel Tapa vallaga. Ambla Vallavolikogu seda soovi ei rahuldanud ning Ambla vald liitus tervikuna Järva vallaks.[17]


2018. aasta maikuus algatasid samad Järva valla põhjaosa asulad üleminekuprotsessi Tapa valla koosseisu uuesti.[18]Järva Vallavolikogu arutas eelmainitud eelnõud esimest korda 11. septembril 2018 otsust tegemata.[19]



Vaata ka |


  • Tapa valla lipp

  • Tapa valla vapp

  • Tapa vald (2005-2017)

  • Tamsalu vald (2005-2017)


Välislingid |


  • Tapa valla koduleht


Matkateed ja looduse õpperajad |


  • Vajangu Põhikooli looduse õpperada

  • Järva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperada

  • Rutkaste matkarada

  • Türi-Tamsalu matkatee


Riigiasutused |



Kaitsevägi |


  • 1. jalaväebrigaad


Maaeluministeerium |


  • Põllumajandusuuringute Keskus (maamajanduse analüüsi osakond ja maaelu võrgustikutöö osakond) (kuni 31.12.2017: Maamajanduse Infokeskus)


Haridus- ja Teadusministeerium |


  • Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus

  • Porkuni Kool


AS Hoolekandeteenused |


  • Tapa Kodu

  • Tapa Põllu Kodu


Viited |




  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.


  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 17.05.2018.


  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator


  4. ↑ "Vabariigi Valitsuse 29.122016.a määrus nr 171 "Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine"". Riigi Teataja.


  5. ↑ "RV0240: Rahvastik 1. jaanuari seisuga". Statistikaamet, 05.01.2018.


  6. ↑ Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28.


  7. ↑ 7,07,17,2 Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28, lk 144.


  8. ↑ Jakob Kents (1947). Eesti „kõrve“-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad. Tartu: Teaduslik Kirjandus. 


  9. ↑ "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 15.10.2017".


  10. ↑ Kristi Ehrlich, Eva Klaas. "Tapa vallavolikogu juhib Toomas Uudeberg". Virumaa Teataja, 25.10.2017. Kasutatud 01.11.2017.


  11. ↑ Margus Martin. "Tapa vallavolikogu avaldas esimehele umbusaldust". Virumaa Teataja, 10.09.2018. Kasutatud 10.09.2018.


  12. ↑ 12,012,1 "Tapa volikogu esimeheks valiti Maksim Butšenkov ja vallavanemaks Riho Tell". Tapa.ee, 16.10.2018. Kasutatud 21.10.2018.


  13. ↑ Eva Klaas, Anu Viita-Neuhaus. "Tapa valda juhib taas Alari Kirt". Virumaa Teataja, 01.11.2017. Kasutatud 01.11.2017.


  14. ↑ Margus Martin. "Fotod: Tapa volikogu erakorraline istung tõi inimesed meelt avaldama". Virumaa Teataja, 17.09.2018. Kasutatud 17.09.2018.


  15. ↑ Aivar Ojaperv. "Tapa volikogu kinnitas ametisse uued abivallavanemad". Virumaa Teataja, 17.12.2018. Kasutatud 17.12.2018.


  16. ↑ Eva Samolberg-Palmi. "Mihkli kool vahetab aadressi". Virumaa Teataja, 07.06.2018. Kasutatud 28.06.2018.


  17. ↑ "Ambla kandi rahvas kogus Tapa vallaga ühinemise toetuseks ligi pool tuhat allkirja". Virumaa Teataja, 21.05.2016. Kasutatud 28.06.2018.


  18. ↑ Tiit Reinberg. "500 allkirja koos. Ambla ja Käravete inimesed tahavad liituda Tapa vallaga". Virumaa Teataja, 16.06.2018. Kasutatud 28.06.2018.


  19. ↑ Tiit Reinberg. "Volikogu võttis mõtlemisaega, kas lubada Ambla piirkonnal liituda Tapa vallaga". Järva Teataja, 11.09.2018. Kasutatud 12.09.2018.



.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em




.mw-parser-output .navboxbox-sizing:border-box;border:1px solid #aaa;clear:both;font-size:88%;text-align:center;padding:2px;background-color:#fdfdfd;margin:1em auto 0.mw-parser-output .navbox+.navboxmargin-top:-1px.mw-parser-output .navbox-titlefont-weight:bold;background-color:#ccccff.mw-parser-output .mw-collapsed .navbox-titleimagedisplay:none.mw-parser-output .navbox-titleimagemargin:0;padding:2px;float:left;display:block
Lääne-Virumaa vapp

Lääne-Viru maakonna omavalitsused


Linnad: Rakvere
Vallad: Haljala  · Kadrina  · Rakvere  · Tapa  · Vinni  · Viru-Nigula  · Väike-Maarja












Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tapa_vald&oldid=5245696"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.440","walltime":"0.526","ppvisitednodes":"value":2689,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":23570,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":9704,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":17,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":11797,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":1,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 367.790 1 -total"," 63.93% 235.141 1 Mall:EestiVald"," 62.99% 231.668 1 Mall:Provints"," 17.50% 64.374 1 Mall:Kaart"," 9.63% 35.409 1 Mall:Commonskat"," 9.37% 34.454 1 Mall:Koord"," 8.20% 30.166 1 Mall:CoordinateWIKIDATA"," 8.18% 30.077 1 Mall:Commons"," 8.13% 29.914 1 Mall:Viited"," 7.51% 27.638 1 Mall:Sõsarprojekt"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.147","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":2036982,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1284","timestamp":"20190330122153","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Tapa vald","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Tapa_vald","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q23890484","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q23890484","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2017-10-24T18:53:15Z","dateModified":"2019-03-19T19:32:08Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/Tapa_valla_vapp_2017.svg","headline":"vald Lu00e4u00e4ne-Virumaal"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":140,"wgHostname":"mw1244"););
-

Popular posts from this blog

Oświęcim Innehåll Historia | Källor | Externa länkar | Navigeringsmeny50°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.2213950°2′18″N 19°13′17″Ö / 50.03833°N 19.22139°Ö / 50.03833; 19.221393089658Nordisk familjebok, AuschwitzInsidan tro och existensJewish Community i OświęcimAuschwitz Jewish Center: MuseumAuschwitz Jewish Center

Image
Städer i Lillpolens vojvodskapStadskommuner i Lillpolens vojvodskap stadPolenKatowiceKraków2006kronlandetGalizienSołasWeichselösterrikarepreussareAuschwitzZatorpiastiska kungahusettyska förbundetkoncentrationslägretAuschwitzandra världskrigetförintelselägerFörintelsenmuseumOświęcims synagoga Koordinater: 50°2′18″N 19°13′17″Ö  /  50.03833°N 19.22139°Ö  / 50.03833; 19.22139 Oświęcim Från Wikipedia Hoppa till navigering Hoppa till sök .mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;color:black;margin:.5em 0 .5em 1em;padding:.2em;float:right;clear:right;width:22em;text-align:left;font-size:88%;line-height:1.6em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;padding:0 .2em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:larger.mw-parser-output .inf...
Read more

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Image
Valle di Casies tedescocomune italianoprovincia autonoma di BolzanoTrentino-Alto AdigeValVal Pusteriario CasiesMonguelfoAustriatoponimo117811891299tedescoXII secolo1929municipio1985ted.cappuccinoJoachim HaspingerAndreas HoferbavaresifrancesinapoleonicibronzoOthmar Winklerbunkersbarramento Planca di SopraVallo Alpino in Alto Adigesci di fondoGran fondo della Val Casiesskiliftpiste da slittino naturale Valle di Casies Da Wikipedia, l'enciclopedia libera. Jump to navigation Jump to search Valle di Casies comune ( IT ) Valle di Casies ( DE ) Gsies Una veduta della vallata Localizzazione Stato   Italia Regione Trentino-Alto Adige Provincia Bolzano Amministrazione Sindaco Kurti Taschler (SVP) dal 10-5-2015 (1º mandato) Lingue ufficiali Tedesco, Italiano Territorio Coordinate 46°46′N 12°11′E  /  46.766667°N 12.183333°E 46.766667; 12.183333  ( Valle di Casies ) Coordinate: 46°46...
Read more

Typsetting diagram chases (with TikZ?) Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)How to define the default vertical distance between nodes?Draw edge on arcNumerical conditional within tikz keys?TikZ: Drawing an arc from an intersection to an intersectionDrawing rectilinear curves in Tikz, aka an Etch-a-Sketch drawingLine up nested tikz enviroments or how to get rid of themHow to place nodes in an absolute coordinate system in tikzCommutative diagram with curve connecting between nodesTikz with standalone: pinning tikz coordinates to page cmDrawing a Decision Diagram with Tikz and layout manager

Image
What LEGO pieces have "real-world" functionality? Why does tar appear to skip file contents when output file is /dev/null? Passing functions in C++ What computer would be fastest for Mathematica Home Edition? Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How do you clear the ApexPages.getMessages() collection in a test? Strange behaviour of Check Is it possible to ask for a hotel room without minibar/extra services? Is 1 ppb equal to 1 μg/kg? The following signatures were invalid: EXPKEYSIG 1397BC53640DB551 Stopping real property loss from eroding embankment If I can make up priors, why can't I make up posteriors? What are the performance impacts of 'functional' Rust? Is above average number of years spent on PhD considered a red flag in future academia or industry positions? When is phishing education going too far? Need a suitable toxic chemical for a murder plot in my novel How do I automatically answer y in b...
Read more