Skip to main content

Takistus Vaata ka | Navigeerimismenüü

ElekterElektrotehnikaElektroonikaFüüsikalised suurused


elektrotehnikasfüüsikaline suurusjuhielektrilaenguteAlalisvooluahelaselektromotoorjõupingevoolumeetriteseritakistusaktiivtakistuseksnäivtakistuseVahelduvvooluahelasnäivtakistusaktiivtakistusestreaktiivtakistusestInduktiivseteinduktiivtakistuseksmahtuvuslikemahtuvustakistuseksoomtakistiksimpedantsikompleksarvukomplekstakistuseksnäivtakistuselektrijuhtivuskomplekssuurusegakompleksjuhtivusOhmi seadussiinuselistlineaarsust










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Takistus




Allikas: Vikipeedia

(Ümber suunatud leheküljelt Elektritakistus)





Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib elektritakistusest; hüdraulilise takistuse kohta vaata artiklit Hüdrauliline takistus; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Takistus (täpsustus)

Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.


Alalisvooluahelas, milles puudub elektromotoorjõu allikas, võrdub takistus R elektriahelale rakendatud pinge U ja seda ahelat läbiva voolu I jagatisega:


R=UI.displaystyle R=frac UI.

Alalisvoolu korral on juhi takistus arvutatav valemiga:


R=ρ⋅lAdisplaystyle R=rho cdot frac lA

kus l on juhi pikkus meetrites, A ‒ juhi ristlõike pindala ruutmeetrites ja ρ ‒ materjali eritakistus oom-meetrites (Ω•m).


Kui eritakistus on antud ühikuga Ω • mm2/m (nagu harilikult metallide korral), tuleb ka arvutusvalemisse panna ristlõige ruutmillimeetrites.


Alalisvoolutakistust nimetatakse ka aktiivtakistuseks (mis on näivtakistuse komponent).


Vahelduvvooluahelas koosneb takistus ‒ näivtakistus ehk impedants Z ‒ aktiivtakistusest R ja reaktiivtakistusest X. Induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistust nimetatakse induktiivtakistuseks XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistust mahtuvustakistuseks XC.


Aktiiv-, reaktiiv- ja näivtakistuse mõõtühik on oom, tähis Ω (kreeka täht oomega).


Elektriahela elementi, mille põhiline tunnussuurus on takistus, nimetatakse takistiks.


Elektritakistuse osas eristatakse alalisvoolutakistust ja vahelduvvoolutakistust ehk impedantsi, mis on esitatav kompleksarvu Ż kujul, mistõttu seda nimetatakse ka komplekstakistuseks. Kasutatakse ka keeleliselt ebamäärasemat mõistet näivtakistus.


Elektritakistuse pöördsuurus on elektrijuhtivus. Vahelduvvoolu jaoks on juhtivuse puhul samuti tegemist komplekssuurusega, mistõttu kasutatakse mõistet kompleksjuhtivus.


Elektrilise takistuse puhul kehtib lineaarse kaksklemmi pinge, voolu ja takistuse vahel Ohmi seadus.


Elektriliste suuruste vahel on lineaarsuse tingimus paljudel juhtudel täidetud ideaalilähedaselt. Sama ei saa öelda teiste füüsikaliste protsesside kohta (näiteks pneumaatiliste või veel vähem hüdrauliliste protsesside kohta).


Vaheldusvoolu korral eeldatakse siinuselist pinge ja/või voolu kuju ja objekti lineaarsust kõikide tema parameetrite osas.


Mittesiinuseliste suuruste korral on arvutused elektrilise takistuse kasutamisega teostatavad iga harmoonilise jaoks eraldi.



Vaata ka |


  • Näivtakistus

  • Eritakistus

  • Takisti




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Takistus&oldid=5260506"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.016","walltime":"0.050","ppvisitednodes":"value":52,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":247,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":170,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":3,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":72,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 1.964 1 Mall:See_artikkel","100.00% 1.964 1 -total"],"cachereport":"origin":"mw1345","timestamp":"20190331091722","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":118,"wgHostname":"mw1324"););

Popular posts from this blog

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Elukäik | Looming | Tunnustus | Teosed | Teosed eesti keeles | Kirjandus | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüJohann Wolfgang von GoetheGoethe sajanda surmapäeva puhulGoethe — filosoof ja loodusuurija"Rahuldamatus: "Faustist" ja Eestist""Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused""SurimaskVappJohann Wolfgang von Goether"Türklannast „Luther“ reformib islamit"Arhiiviversioon