Skip to main content

Elektrilaeng Sisukord Sõna tähendused | Elektrilaengu jäävuse seadus | Tõmbe- ja tõukejõud | Elektrilaengu elementaarkandjad ja elementaarlaeng | Coulombi seadus | Vaata ka | Navigeerimismenüür

Multi tool use
Multi tool use

Elektromagnetism


füüsikaselektrotehnikaskontekstistelementaarosakeseelektromagnetilises vastastikmõjusosakesemakroskoopilise kehaelektromagnetväljaelektromagnetiliste jõududepositiivseks elektrilaenguksnegatiivseks elektrilaenguksfüüsikaline suuruspositiivne arvnegatiivne arvmuutumõõtühikSI-süsteemiskulonsuletud süsteemialgebraline summaelektrilaengu jäävuse seadustõukejõudtõmbejõudelementaarosakesedaatomitestprootonidneutronidelektronidaatomituumaselektronkatteabsoluutväärtuseltelementaarlaenguksiooniksnukleonidelementaarosakestestkvarkideksCoulombi seadusevõrdelinepöördvõrdelinekauguseruuduga










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Elektrilaeng




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search












Elektromagnetism
VFPt Solenoid correct2.svg

Elekter - Magnetism


Elektrostaatika


  • Elektrilaeng

  • Staatiline elekter

  • Coulomb'i seadus

  • Elektrivälja tugevus

  • Elektriline induktsioon

  • Gaussi seadus elektrivälja jaoks

  • Elektrivälja potentsiaal

  • Elektrostaatiline induktsioon

  • Elektriline dipoolmoment

  • Dielektriline polarisatsioon

  • Dielektrik





Magnetostaatika


  • Ampère'i seadus

  • Elektrivool

  • Magnetiline induktsioon

  • Magneetumus

  • Magneetikud

  • Magnetvoog

  • Biot'-Savarti seadus

  • Magnetiline dipoolmoment

  • Gaussi seadus magnetvälja jaoks





Elektrodünaamika


  • Lorentzi jõud

  • Elektromotoorjõud

  • Elektromagnetiline induktsioon

  • Faraday seadus

  • Lenzi reegel

  • Nihkevool

  • Maxwelli võrrandid

  • Elektromagnetväli

  • Elektromagnetiline kiirgus

  • Liénardi-Wiecherti potentsiaal

  • Maxwelli tensor

  • Poyntingi vector

  • Pöörisvool





Vooluahelad


  • Elektrivool

  • Pinge

  • Elektromotoorjõud

  • Ohmi seadus

  • Kirchhoffi seadused

  • Alalisvool

  • Vahelduvvool

  • Elektritakistus

  • Elektrijuhtivus

  • Mahtuvus

  • Induktiivsus

  • Memristiivsus

  • Näivtakistus

  • Resonaator

  • Lainejuht





Kovariantne formuleering


  • Elektromagnetvälja tensor

  • Elektromagnetvälja energia-impulsi tensor

  • Neli-vool

  • Elektromagnetvälja neli-potentsiaal





Teadlased


  • Ampère

  • Coulomb

  • Faraday

  • Gauss

  • Heaviside

  • Henry

  • Hertz

  • Lorentz

  • Maxwell

  • Tesla

  • Volta

  • Weber

  • Ørsted




.mw-parser-output .navbardisplay:inline;font-size:88%;font-weight:normal.mw-parser-output .navbar uldisplay:inline;white-space:nowrap.mw-parser-output .mw-body-content .navbar ulline-height:inherit.mw-parser-output .navbar liword-spacing:-0.125em.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit.mw-parser-output .infobox .navbarfont-size:100%.mw-parser-output .navbox .navbardisplay:block;font-size:100%.mw-parser-output .navbox-title .navbarfloat:left;text-align:left;margin:0 0.5em
  • v

  • a

  • r


Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist.




Sisukord





  • 1 Sõna tähendused

    • 1.1 Elektrilaeng kui osakese või makroskoopilise keha omadus


    • 1.2 Elektrilaeng kui füüsikaline suurus


    • 1.3 Elektrilaeng kui elektrilaengu kandja



  • 2 Elektrilaengu jäävuse seadus


  • 3 Tõmbe- ja tõukejõud


  • 4 Elektrilaengu elementaarkandjad ja elementaarlaeng


  • 5 Coulombi seadus


  • 6 Vaata ka




Sõna tähendused |



Elektrilaeng kui osakese või makroskoopilise keha omadus |


Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena.


Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks.


Elektrilaenguta osakest või keha nimetatakse elektriliselt neutraalseks ehk neutraalseks.



Elektrilaeng kui füüsikaline suurus |


Elektrilaeng ehk laeng ehk elektrihulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi.


Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0.


Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suurus iseloomustab ka näiteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu muutu ja mingit pinda läbivate osakeste elektrilaengute summat. Ka sel juhul võib elektrilaengu väärtuseks osutuda 0.


Elektrilaengu tähis on tavaliselt Q või q. Elektrilaengu mõõtühik SI-süsteemis on kulon (tähis: C).



Elektrilaeng kui elektrilaengu kandja |


Elektrilaenguks ehk laenguks võidakse nimetada ka positiivse või negatiivse elektrilaengu kandjat.



Elektrilaengu jäävuse seadus |


Makroskoopilise keha elektrilaeng võib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust üle kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud süsteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab ühe keha elektrilaeng suletud süsteemis muutuda üksnes nii, et ülejäänud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jäävuse seadus.



Tõmbe- ja tõukejõud |


Ühenimeliste ehk samamärgiliste laengutega (st kahele positiivse laenguga või kahele negatiivse laenguga) osakesele või kehale) osakestele või kehadele mõjub vastastikune tõukejõud. Erinimeliste ehk vastasmärgiliste laengutega osakestele või kehadele (st ühele positiivse laenguga osakesele või kehale ning ühele negatiivse laenguga osakesele või kehale) mõjub vastastikku tõmbejõud.



Elektrilaengu elementaarkandjad ja elementaarlaeng |


Elektrilaengu elementaarkandjad on tänapäeval kindlalt teada olevatel andmetel elementaarosakesed.


Tavalised makroskoopilised kehad koosnevad aatomitest, mille koosseisus on positiivse elektrilaenguga prootonid, elektrilaenguta ("elektriliselt neutraalsed") neutronid ja negatiivse elektrilaenguga elektronid. Prootonid ja neutronid asetsevad aatomituumas, elektronid moodustavad aatomi elektronkatte. Kõigi prootonite elektrilaengud on täpselt võrdsed. Sama kehtib elektronide kohta. Prootoni ja elektroni elektrilaeng on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Nende laengu absoluutväärtust nimetatakse elementaarlaenguks. Seda tähistatakse e ning selle ligikaudne väärtus



e = 1,602176462·10–19 kulonit.

Aatomis võrdub prootonite arv tuumas elektronide arvuga elektronkattes, mistõttu aatom on elektriliselt neutraalne (st tema elektrilaeng võrdub nulliga). Kui aatomi elektronkattest väljub üks või mitu elektroni või sinna lisandub üks või mitu elektroni, siis ta muutub vastavalt positiivse või negatiivse elektrilaenguga iooniks.


Elektrilaeng võib ühelt kehale üle minna ainult elementaarlaengute kaupa, sest ülemineva laengu kandjad on elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakesed. Samuti on keha elektrilaeng alati elementaarlaengu kordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.


Tõsi küll, teoreetilises füüsikas eeldatakse , et prootonid ja neutronid (ning üldse nukleonid) koosnevad elementaarlaengu suhtes murrulise elektrilaenguga elementaarosakestest, mida nimetatakse kvarkideks. Nende elektrilaengu absoluutväärtus on e/3 või 2e/3. Kvargid esinevad aga üksnes nukleonide koosseisus nii, et nukleoni summaarne elektrilaeng ei ole elementaarlaengu suhtes murruline.



Coulombi seadus |


Coulombi seaduse järgi mõjub elektrilaenguga liikumatute kehade (või osakeste) vahel jõud, mis on võrdeline elektrilaengute absoluutväärtustega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.



Vaata ka |


  • Elektrodünaamika

  • Elektrostaatika

  • Elektrotehnika




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elektrilaeng&oldid=5045034"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.124","walltime":"0.151","ppvisitednodes":"value":1092,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":31432,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":15492,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":12,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":653,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 102.669 1 Mall:Elektromagnetism","100.00% 102.669 1 -total"," 96.38% 98.953 1 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga"," 71.45% 73.361 1 Mall:Külgteemakast"," 43.12% 44.269 1 Mall:Navbar"," 7.48% 7.677 6 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga/rida"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.018","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":594481,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1302","timestamp":"20190312162121","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Elektrilaeng","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrilaeng","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q1111","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q1111","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2006-03-04T19:27:37Z","dateModified":"2018-07-09T07:07:30Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0d/VFPt_Solenoid_correct2.svg"(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":111,"wgHostname":"mw1245"););59OgiAuq,Rcz2JEi5ueQ4sWUOwQVDYFyPu,PyA1Zdg3kAxGDSY1,NgBQud4LHlaAFI G,3N 0GfokruwzzX Yoq6EwXLp2abY,A
-
Gx 6hf4dcA

Popular posts from this blog

Creating centerline of river in QGIS? The 2019 Stack Overflow Developer Survey Results Are In Announcing the arrival of Valued Associate #679: Cesar Manara Planned maintenance scheduled April 17/18, 2019 at 00:00UTC (8:00pm US/Eastern)Finding centrelines from polygons in QGIS?Splitting line into two lines with GRASS GIS?Centroid of the equator and a pointpostgis: problems creating flow direction polyline; not all needed connections are drawnhow to make decent sense from scattered river depth measurementsQGIS Interpolation on Curved Grid (River DEMs)How to create automatic parking baysShortest path creation between two linesclipping layer using query builder in QGISFinding which side of closest polyline point lies on in QGIS?Create centerline from multi-digitized roadway lines Qgis 2.18Getting bathymetric contours confined only within river banks using QGIS?

Image
Calculating the number of coins in money change How could chocolate be as addictive as heroin? What do you call a plan that's an alternative plan in case your initial plan fails? Python - Fishing Simulator Simulating Exploding Dice Active filter with series inductor and resistor - do these exist? How can I protect witches in combat who wear limited clothing? Am I ethically obligated to go into work on an off day if the reason is sudden? Format single node in tikzcd Didn't get enough time to take a Coding Test - what to do now? Why can't wing-mounted spoilers be used to steepen approaches? How is simplicity better than precision and clarity in prose? Is there a trick to getting spices to fix to nuts? What can I do if neighbor is blocking my solar panels intentionally? Hiding Certain Lines on Table Wolves and sheep Make it rain characters Can the prologue be the backstory of your main character? Difference between はじめる and ...
Read more

What is the result of assigning to std::vector::begin()? The Next CEO of Stack OverflowWhat are the differences between a pointer variable and a reference variable in C++?What does the explicit keyword mean?Concatenating two std::vectorsHow to find out if an item is present in a std::vector?Why is “using namespace std” considered bad practice?What is the “-->” operator in C++?What is the easiest way to initialize a std::vector with hardcoded elements?What is The Rule of Three?What are the basic rules and idioms for operator overloading?Why are std::begin and std::end “not memory safe”?

Image
Is there a way to save my career from absolute disaster? Why didn't Khan get resurrected in the Genesis Explosion? How to make a variable always equal to the result of some calculations? What can we do to stop prior company from asking us questions? How do we know the LHC results are robust? How does the mv command work with external drives? What is ( CFMCC ) on ILS approach chart? Between two walls Should I tutor a student who I know has cheated on their homework? How do scammers retract money, while you can’t? What happens if you roll doubles 3 times then land on "Go to jail?" What is the result of assigning to std::vector<T>::begin()? How to count occurrences of text in a file? What was the first Unix version to run on a microcomputer? Return the Closest Prime Number How did people program for Consoles with multiple CPUs? What does convergence in distribution "in the Gromov–Hausdorff" sense mean? How should I support th...
Read more