Skip to main content

Loomad Sisukord Loomade evolutsioon | Vaata ka | Välislingid | Viited | NavigeerimismenüüLoomad projektis Tree of LifeRiik:LoomadTeadlased leidsid vee- ja maismaaloomade vahelüliNews Feature: Animals that self-medicateGroup and kin recognition via olfactory cues in chimpanzees (Pan troglodytes)

Toimetamist ootavad (aprill 2006)Loomad


riikorganismidetaksonoomilisespäristuumsedhulkraksedheterotroofseinimesedhõimkondadeksselgroogseteksselgrootutekskeelikloomadekambriumifossiileEdiacara faunaksPikaia










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Loomad




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib loomamõistest bioloogias; inimest loomade seast välja jätva loomamõiste kohta vaata artiklit Loom

.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em

.mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #a2a9b1;border-spacing:3px;background-color:#f8f9fa;color:black;margin:0.5em 0 0.5em 1em;padding:0.2em;float:right;clear:right;font-size:88%;line-height:1.5em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:125%;font-weight:bold;padding:0.2em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;text-align:left.mw-parser-output .infobox.borderedborder-collapse:collapse.mw-parser-output .infobox.bordered td,.mw-parser-output .infobox.bordered thborder:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless td,.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless thborder:0.mw-parser-output .infobox.sisterprojectwidth:20em;font-size:90%.mw-parser-output .infobox.standard-talkborder:1px solid #c0c090;background-color:#f8eaba.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered td,.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered thborder:1px solid #c0c090.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow thborder:0;border-top:1px solid #a2a9b1;border-right:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow thborder:0;border-right:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.geographyborder-collapse:collapse;line-height:1.2em;font-size:90%.mw-parser-output .infobox.geography td,.mw-parser-output .infobox.geography thborder-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.4em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow thborder-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.2em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow thborder:0;padding:0 0.6em 0.2em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow thborder-top:0;border-bottom:1px solid #a2a9b1;padding:0 0.6em 0.4em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .maptable td,.mw-parser-output .infobox.geography .maptable thborder:0;padding:0







Loomad
Fossiilide leiud: Ediacara - Tänaseni

Ülevalt vasakult: austraalia puukonn, kodukakk, siberi tiiger, euroopa ämblik, tigu, roheline merikilpkonn, mesilane, kala, berberiahv, saagkala, liblikas.
Ülevalt vasakult: austraalia puukonn, kodukakk, siberi tiiger, euroopa ämblik, tigu, roheline merikilpkonn, mesilane, kala, berberiahv, saagkala, liblikas.
Taksonoomia
Domeen
Eukarüoodid Eukaryota

(järguta)
Opisthokonta

Riik
Loomad Animalia
Linnaeus, 1758
Hõimkonnad


Alamriik Kõrvalhulkraksed Parazoa



  • Käsnad Porifera

Alamriik Pärishulkraksed Eumetazoa



  • Plaatloomad Placozoa


  • Kiirelised Radiata (põhikond)

    • Kammloomad Ctenophora


    • Ainuõõssed Cnidaria



  • Kahekülgsed Bilateria (põhikond)

    • Vööttomploomad Orthonectida


    • Rombloomad Rhombozoa


    • Umbeliselaadsed Acoelomorpha


    • Harjaslõugsed Chaetognatha


    • Ülemhõimkond Teissuused Deuterostomia

      • Keelikloomad Chordata


      • Ürgkeelikloomad Hemichordata


      • Okasnahksed Echinodermata

      • Xenoturbellida


      • Vetulicolia



    • Ülemhõimkond Ecdysozoa

      • Siilussid Kinorhyncha


      • Rüüloomad Loricifera


      • Keraskärssussid Priapulida


      • Ümarussid Nematoda


      • Jõhvussid Nematomorpha


      • Lobopodia


      • Küüsikloomad Onychophora


      • Loimurid Tardigrada


      • Lülijalgsed Arthropoda



    • Ülemhõimkond Platyzoa

      • Lameussid Platyhelminthes


      • Ripskõhtsed Gastrotricha


      • Keriloomad Rotifera


      • Kidakärssussid Acanthocephala


      • Lõugsuud Gnathostomulida


      • Pisilõugloomad Micrognathozoa

      • Cycliophora



    • Ülemhõimkond Lophotrochozoa

      • Konuvaglad Sipuncula


      • Hyolitha


      • Kärssussid Nemertea


      • Pärgussid Phoronida


      • Sammalloomad Bryozoa


      • Kummarloomad Entoprocta


      • Käsijalgsed Brachiopoda


      • Limused Mollusca


      • Rõngussid Annelida


      • Kidavaglad Echiura




Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.


Loomad on päristuumsed, hulkraksed ja liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega.


Loomariiki kuuluvad ka inimesed.


Loomariik jagatakse hõimkondadeks.


Traditsiooniliselt jaotatakse loomariik kaheks – selgroogseteks ja selgrootuteks, ehkki sel jaotusel pole tänapäeval enam ranget teaduslikku tähendust. Selgroogsed kuuluvad keelikloomade (Chordata) hõimkonda.


Enamik loomadest valib partneri ja tuvastab sugulase haistmismeele abil.[1]




Sisukord





  • 1 Loomade evolutsioon


  • 2 Vaata ka


  • 3 Välislingid


  • 4 Viited




Loomade evolutsioon |


Esimesed loomad ilmusid Maale veidi enne kambriumi, umbes 600 miljonit aastat tagasi. Tekkeperioodil elasid nad vees[viide?]. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Ediacara faunaks ja seni pole teada kas neil ka järglasi oli. Veidi sarnanevad nad millimallikatega, mõned ka meriliiliatega ja ussilaadsetega.


  • Täielik loomahõimkond kujunes kambriumis. See toimus plahvatuslikult ja põhjuseks peetakse hapniku suurenenud sisaldust keskkonnas, mis võimaldas hapnikul põhineva ainevahetuse arengut. Teiseks põhjuseks peetakse meretaseme langusest tingitud uute ökoloogiliste niššide tekkimist. Igal juhul iseloomustab seda perioodi kiire loomaliikide evolutsioon.

Praeguse aja loomariigi eellaseks peetakse kambriumiaegset väikest lülilise ehitusega organismi Pikaia. Taimi sel ajal ei olnud, küll aga olid fotosünteesivad algloomad ja vetikad. Meres elavate sugukondade arv oli kambriumi lõpuks 20 ringis.



  • Ordoviitsiumis toimus plahvatuslik liikide tekkimine umbes 500 miljonit aastat tagasi. See oli suurem kui kambriumi oma. Tekkis hulgaliselt uusi paleosoikumi fauna esindajaid (lülijalgsed, korallid jt). Kambriumis tekkinud organismid (trilobiidid) hakkasid vaikselt välja surema. Selle ajastu lõpuks oli mereloomade sugukondade arv jõudnud 400ni, kogu kambriumi fauna oli asendunud ja see säilis kogu permi ajastu.


Vaata ka |


  • Zooloogia mõistete loend

  • Anatoomia mõistete loend

  • Füsioloogia mõistete loend

  • Loomade loend

  • Loomarakk


Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em


  • Loomad projektis Tree of Life

  • Riik:Loomad

  • Teadlased leidsid vee- ja maismaaloomade vahelüli

  • Joel Shurkin, News Feature: Animals that self-medicate, PNAS, 111. väljaanne, nr 49, lk 17339–17341, doi: 10.1073/pnas.1419966111, 9. detsember 2014, veebiversioon (vaadatud 4.02.2015) (inglise keeles)


Viited |



  1. Group and kin recognition via olfactory cues in chimpanzees (Pan troglodytes), Stefanie Henkel ja Joanna M. Setchell, The Royal Society Publishing, doi: 10.1098, veebiversioon (inglise keeles.




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Loomad&oldid=5215730"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.224","walltime":"0.281","ppvisitednodes":"value":931,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":21465,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":8640,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":9,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":5173,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 233.263 1 -total"," 46.27% 107.927 1 Mall:ToimetaAeg"," 35.89% 83.718 1 Mall:Taxobox"," 33.64% 78.479 1 Mall:Taksonitabel"," 33.55% 78.270 1 Mall:Ambox"," 30.41% 70.947 1 Mall:Infokast"," 10.13% 23.625 1 Mall:Vikisõnaraamatus"," 8.10% 18.890 1 Mall:Sõsarprojekt"," 6.73% 15.703 1 Mall:Äärekast"," 1.92% 4.472 1 Mall:Taxobox_color"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.085","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1340028,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1310","timestamp":"20190403063431","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":105,"wgHostname":"mw1273"););

Popular posts from this blog

Bett Inhaltsverzeichnis Geschichte | Bettformen | Bettgrößen | Andere Bezeichnungen | Bettenmangel | Betten in der bildenden Kunst | Schlafmedizinische Gesichtspunkte | Siehe auch | Literatur | Weblinks | Einzelnachweise | NavigationsmenüBett, Bettstatt, BettstelleCommons: BettBabybetten: Anwendung, Ausstattungsmerkmale und VergleichskriterienWasserbetten. Vorurteile im TestHapfnNursch10.1007/s11818-012-0584-74006250-8AKS4329276-8

Luksemburg Sisukord Nimi | Asend | Loodus | Riigikord | Haldusjaotus | Rahvastik | Riigikaitse | Majandus | Taristu | Ajalugu | Eesti ja Luksemburgi suhted | Haridus | Kultuur | Vaata ka | Viited | Välislingid | Navigeerimismenüü50° N, 6° EÜlevaade Luksemburgi kaitsealadest.Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.World Bank'i andmebaasÜlevaade Luksemburgi loodusest.Ülevaade Luksemburgi metsadest.Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.Luxembourg’s biodiversity at risk.Maailma kahepaiksete andmebaas.Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.Système politique. TerritoireÜlevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.The World FactbookMonique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.Luksemburgi armee koduleht.Luksemburgi armee relvastus.Eesti Välisministeerium.Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.Luksemburgr

Valle di Casies Indice Geografia fisica | Origini del nome | Storia | Società | Amministrazione | Sport | Note | Bibliografia | Voci correlate | Altri progetti | Collegamenti esterni | Menu di navigazione46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)46°46′N 12°11′E / 46.766667°N 12.183333°E46.766667; 12.183333 (Valle di Casies)Sito istituzionaleAstat Censimento della popolazione 2011 - Determinazione della consistenza dei tre gruppi linguistici della Provincia Autonoma di Bolzano-Alto Adige - giugno 2012Numeri e fattiValle di CasiesDato IstatTabella dei gradi/giorno dei Comuni italiani raggruppati per Regione e Provincia26 agosto 1993, n. 412Heraldry of the World: GsiesStatistiche I.StatValCasies.comWikimedia CommonsWikimedia CommonsValle di CasiesSito ufficialeValle di CasiesMM14870458910042978-6